Mehed vanuses 18–40 eluaastat kipuvad vältima arstikabinette ning ei pruugi omada kuigi head ülevaadet oma tervislikust seisundist.

Südametervise seisukohalt oleks oluline käia vähemalt kord viie aasta jooksul perearsti juures kontrollis, et jälgida oma vererõhku (<135/85 mmHg), kolesteroolinäitajaid (üldkolesterool < 5,0 mmol/l) ja veresuhkru taset (tühja kõhu veresuhkur < 6,0 mmol/l).

Soovi korral saab ülevaate oma tervisest ka ilma arsti juurde minemata, külastades apteeki ning leides endale sobiva aja tervisenäitajate määramiseks. Seejuures saadakse kohe esialgne soovitus tervise parendamiseks nii tegevuste kui ka ravimpreparaatide näol. Näiteks soovitab apteeker südamevitamiine, toonikuid, kaaliumi ja magneesiumi jm.

Kujunda häid harjumusi

Noorte meeste puhul on oluline heade harjumuste kujundamine, mis aitavad tulevikus haigusi vältida. Nendeks on regulaarne kehaline aktiivsus, mittesuitsetamine, liigse alkoholitarbimise vältimine, mitmekülgne toitumine ja mõõdukas soolatarbimine.

Treeningutega alustamisel tasuks koostada võimetele vastav treeningplaan ning alustada sobiliku koormusega. Ülepingutamine võib anda esialgsetele headele kavatsustele vastupidise efekti.

Trennitegijale on abiks magneesium, B-grupi vitamiinid, soojendavad spordigeelid, valgupulbrid jpm.

Mehed vanuses 40–60 eluaastat võiksid käia arstlikus kontrollis korra kolme aasta tagant. Kahjuks ei ole selles vanuses meestel haruldane südameinfarkt. Stressirohke eluviis on suur südame koormaja. Kiire elutempo juures unustatakse korralik toitumine, tihtipeale suitsetatakse ning füüsiline aktiivsus piirdub kontoritoolilt autoistmele liikumisega.

Regulaarne liikumine mõjub tervisele läbi südamelihase tugevdamise, kehakaalu alandamise, suhkru ainevahetuse parandamise ning ka meeleolu parandamise. Suitsetamisest loobumiseks leiab abi nikotiiniplaastritest ja -närimiskummidest. Lisaks võib pöörduda nii perearsti kui ka suitsetamisest loobumise nõustamise kabinettidesse.

Apteegist saab abi

Kõrge stressitasemega mehed leiavad abi rahustavatest (nt veiste-südamerohi, palderjan, humal, meliss) ja närvisüsteemi toetavatest preparaatidest (nt B-grupi vitamiinid, magneesium).

40–60 vanusegrupi mehed peaksid oma kolesteroolinäitajatel silma peal hoidma. Toitumise muutmine on suureks abiks kolesterooli alandamisel. Juhul kui ei olda valmis oma menüüd muutma, leiab abi punase riisi, oomega-3 rasvhapete ja letsitiini preparaatidest.

Olles südamehaiguste riskigrupis, peaks kaaluma nn südameaspiriini igapäevast võtmist. See aitab ennetada trombide teket ning seeläbi vältida infarkti ja insulti.

Mehed vanuses 60+

Üle 60aastased mehed võiksid käia kontrollis korra aasta jooksul. Lisaks südametervise näitajatele tasuks uurida ka veresoonte seisundit. Ateroskleroos põhjustab veresoonte ahenemist ja veresoonte seinte jäigaks muutumist ning see viib verevarustuse halvenemiseni. Vanemaealistel on tihtipeale mitu kroonilist haigust ning nad vajavad kompleksset ravi. Neile sobivad kõik eespool mainitud tervistturgutavad vahendid.

Enda tervise eest hoolitsemise tähtsust ei saa ülehinnata. Ometigi kipub see tänapäeva kiire elutempo juures ununema. Tervisekontrollis käimine võimaldab saada ülevaate oma tervislikust seisundist, ja sellega tuleks alustada varakult ning olla järjepidev.