KARDETUD TULEMUS KÄES | Vaktsineerimata laps nakatus reisil leetritesse, enne haiguse avaldumist seadis ta koolis ohtu üle 30 vaktsineerimata kaasõpilase

 (34)
Märtsis diagnoositi Eestis leetreid kolmel korral

stella kaltsupoes-10
Foto: Taavi Arus

Terviseameti andmetel diagnoositi märtsis 11-aastasel vaktsineerimata lapsel leetrid. Lapse nakatumine leidis aset reisil Taisse, kust pere tuli tagasi märtsi alguses.

Terviseameti epidemioloogid on välja selgitanud, et laps haigestus 13. märtsil, mil tal tekkis palavik ja halb enesetunne.

„Haiguse esimesel päeval osales laps koolitundides. Kolm päeva hiljem läks pere haige lapsega perearsti vastuvõtule, kust nad saadeti koju ravi jätkama. Arst leetreid ei kahtlustanud, kuna lapsel sel ajal äratuntavat löövet veel ei olnud,“ rääkis terviseameti nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Irina Filippova.

Lööve tekkis ja levis kaks päeva hiljem üle keha. Alates 19. märtsist on laps koos emaga isoleeritud haiglasse. Mõned päevad hiljem haigestus leetritesse ka lapsevanem, kes oli lapsepõlves vaktsineeritud leetrite vastu ühe doosiga.

„Oleme selgitanud välja võimalikud lapsega kontaktis olnud inimesed ja andnud soovitusi enda või oma laste jälgimiseks,“ selgitas Filippova terviseametipoolseid tegevusi.

Haigestunud laps õpib Viimsi Keskkoolis, kus on kokku 34 vaktsineerimata last. Lapse klassis oli lisaks haigestunule veel 3 vaktsineerimata last, kelle vanemad on vaktsineerimistest keeldunud. Kuna haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva, siis kestab jälgimisperiood koolis vähemalt kuni 4. aprillini.

Seotud lood:

„Keerulisemaks ülesandeks on selgitada välja kõik võimalikud kontaktsed, kes külastasid haigestunuga samal ajal Lasnamäe Tervisemaja ja seal asuvat Tallinna Munitsipaal Perearstikeskust,“ tunnistas Irina Filippova.

Seepärast palutakse kõikidel inimestel, kes külastasid 16. märtsil ajavahemikul kell 9.30 kuni 13.00 nimetatud perearstikeskust jälgida oma tervist eriti tähelepanelikult. Esimeste haigustunnuste tekkimisel tuleb võtta telefoni teel ühendust oma perearstiga ning anda teada, et neil võis olla kontakt leetritesse haigestunuga.

Kindlasti tuleb kontrollida oma vaktsineerimise andmeid leetrite suhtes. Kui inimene teab, et ta on vaktsineeritud leetrite vastu kahe doosiga või leetreid kunagi põdenud, siis on haigestumise risk väga madal. Juhul kui teid ei ole leetrite vastu vaktsineeritud või olete vaktsineeritud lapsepõlves ühe doosiga, siis võib olla leetritesse haigestumise risk väga kõrge.

Loe veel

Riikliku immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse Eestis lapsi leetrite, punetiste ja mumpsi (liitvaktsiin MMR) vastu nende esimesel eluaastal, mis tähendab, et kõik alla aastased lapsed on leetrite vastase kaitseta. Kordusvaktsineerimine tehakse laste 13. eluaastal.

Terviseamet tuletab meelde, et lapsevanematel, kes on põhjusel või teisel oma lapse vaktsineerimisest keeldunud, peaksid lapse mistahes haigestumise korral alati informeerima arsti sellest, et tema laps ei ole vaktsiinvälditavate haiguste vastu kaitstud. See on vajalik ja oluline, et arst oskaks kiiremini kahtlustada haigust, mille suhtes enamik lastest on vaktsineerimise teel omandanud kaitse.

Märtsikuus on terviseametile teadaolevalt registreeritud veel kolmaski leetritesse haigestumine. Haigus toodi kaasa reisilt, tegemist oli täiskasvanuga, kes oli vaktsineeritud lapsepõlves leetrite vastu ühe doosiga.

LEETRITE HAIGUSNÄHUD
Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus.

Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale.

Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni viie päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.

Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.

Leetritesse haigestumisest Euroopas

Euroopa nakkushaiguste ennetamise ja tõrjekeskuse (ECDC) andmetel on üksi selle aasta jaanuaris registreeritudEuroopa riikides 1073 leetrite haigusjuhtu. Kõige suuremat haigestumise tõusu on täheldatud Kreekas ja Prantsusmaal.

Ajavahemikul 1.01.2017 kuni 5.02.2018 on registreeritud Euroopa regiooni riikides 37 leetrite surmajuhtu: Rumeenias (26), Itaalias (4), Kreekas (2), Bulgaarias (1), Saksamaal (1), Portugalis (1), Prantsusmaal (1) ja Hispaanias (1).

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat taaskasutamisest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare