Bioloogiline kell ja uni

Liiga palju magamist ja liiga palju ärkvelolekut mõjutavad tervist ühtviisi halvasti.

Uni on organismi aktiivne seisund, kus mõned ajuosad on isegi aktiivsemad kui ärkvelolekus. Und peetakse organismi puhkamise ja taastumise seisukohalt väga oluliseks. Uneajal puhkab ja taastub organism kuni rakutasandini. Unel on mälu säilitamise ja immuunsüsteemi regulatsiooni säilitamise funktsioon. Inimese unemuster muutub eluea vältel, samuti on unemuster dünaamiline ka öö vältel ehk õhtust hommikuni. Ööpäevase rütmi periood on 24 tundi, selle aja jooksul pöörab maakera ümber päikese. Unemehhanismid on reguleeritud pidevate muutustega, mis toimivad tsirkuleeriva hormooni ning ajustruktuuride vahel. Neuroendokriinsetel rütmidel on sisemise kella funktsioon. Une ja ärkveloleku rütm on bioloogiliste rütmidega tihedalt seotud, kusjuures viimased mõjutavad oluliselt inimese käitumist. Inimene saavutab parima puhanud enesetunde, kui arvestab oma biorütmide alusel toimivat une ja ärkveloleku rütmi.

Unerütm

Inimeste sisemist rütmi nimetatakse tsirkadiaan-rütmiks (lad. keelest circa dies „umbes päev“). Sellise rütmi kohaselt toimib ka ainevahetus ja ööpäevaringne kehatemperatuuri kõikumine. Osa inimesi on hommikuinimesed ja teised on aga õhtuinimesed.

Hommikuinimestel on madalaim kehatemperatuur öösel kella nelja paiku, õhtuinimestel aga hommikutundidel. Inimeste une ja ärkveloleku rütm ning sellega tihedalt seotud puhke-ja aktiivsusperioodi rütm määrab ära, kas inimese produktiivsem tööaeg on hommikul või õhtul.

Paremate töötulemuste saavutamiseks oleks hea teada, millist tüüpi inimesega on tegemist. Liigvarase ülestõusmisega ei jõua organismi ärkamiseks vajalikud hormoonid saavutada vajalikku taset ja töötaja on tööl ebaefektiivne. Pikaaegsed muutused une ja ärkveloleku rütmis võivad aga põhjustada tervisehäireid.

Unerütm on individuaalne, kusjuures esineb kõikumisi ka ühe perekonna piires. On leitud, et inimene võib olla võimeline teatud määral kohanema ja omaks võtma organismile loomuvastase rütmi, kuid tal jäävad seetõttu erilised töötulemused saavutamata.

Inimese une ja ärkvelolekurütm on väga keeruline kellavärk, mida ei soovitata pidevalt muuta.

Nõuanded:
  • Kellakeeramise perioodil vältige stressirohkeid olukordi.
  • Suveajale üleminekul tuleb ärgata tunni võrra varem. Seetõttu minge ka tund varem magama.
  • Vajadusel tarvitage uinumise soodustamiseks melatoniini asendusravi. Ravimi tarvitamise eelselt konsulteerige oma arstiga.
  • Hakake kohe uue aja järgi elama, korrigeerides magamaminekuaega.