Koduõde aitab vähihaigel ka valust jagu saada


Koduõde aitab vähihaigel ka valust jagu saada
Koduõde aitab vähihaigel ka valust jagu saada

Vähihaigel võib haiguse ajal esineda erinevaid valusid. Samuti on valu üks kardetumaid kasvajahaiguse sümptomeid. Õnneks on valuravi ja palliatiivse ravi spetsialistide ring laienemas nüüd ka läbi koduõenduse. Iga päev haigeid külastavad koduõed puutuvad pidevalt kokku vähihaigetega, kes vajavad toetavat ravi ja ka valuravi kodus.

Vähihaigete toetusravi koduõde Annely Aasamets: „Patsiendi ja lähedaste tundmaõppimine võtab aega. Olen sageli kokku puutunud sellega, et valu kurnab ja ehmatab nii vähihaigeid patsiente kui ka nende lähedasi. Kuigi teadlikkus valu ravimise võimalustest on viimasel ajal kasvanud, ei osata siiski veel piisavalt valu olemust teadvustada ega ka sellest meditsiinitöötajale rääkida. Mõnikord patsiendid ei taha valust rääkida, eriti puudutab see väiksemat valu, mida kannatatakse, pidades olukorda normaalseks. Meie ülesandeks on leida siin lahendusi. Kui patsient tuleb valukabinetist ravimilehega või on määranud valuravi koduse toetusravi arst, on ta saanud rohkelt infot ja kõik ei pruugigi meelde jääda. Aitame raviplaani selgitada korduvalt ja rohtu võtta nii, et ei olegi valu. Püüame patsientidele selgitada, et pigem on normaalne olukord, kus patsient saab valuravi ja ei tunnegi valu.“

Vähihaigete koduõde valdab õiget küsitlusmetoodikat, kuidas patsiendil valuprobleemid välja selgitada. Samuti on tal alati võimalus teha koduvisiit koos koduravi arstiga ja valuravi veelkord üle vaadata. Tähtis on ka see, kui patsient ja tema lähedased ise läbi mõtestavad, milliste probleemidega on haigel tegu. Koduõe visiidiks aitab paremini ette valmistada ka juuresolev küsimustik (vt allpool).

„Ühiselt valuteema üle arutledes oleme alati leidnud konkreetsele patsiendile sobiva lahenduse. Keegi ei tohi valu kannatada veel vähem sellest probleemist rääkimata jätta,“ rõhutab Annely.

Kui vähiga seotud valu on reeglina oma olemuselt krooniline valu, mida ravitakse süstemaatiliselt vastavate ravimitega, siis võib tekkida ka nn läbilöögivalu, mis on ägeda iseloomuga ja ilmneb kroonilise valu taustal. Läbilöögivalu on äkiline valuhoog, mis võib tekkida hoolimata muidu ravimitega kontrolli all hoitavast taustavalust. Läbilöögivalu on piinav, ägeda ja kiire algusega, erineva iseloomu ning lühikese kestusega (keskmiselt mõni minut kuni tund). Samas võib läbilöögivalu kesta ka mitu tundi ja seda kogeb 30–90% vähihaigetest.

„Haigel võib selliseid valuperioode olla kuni neli korda ööpäevas ja sageli esineb see valu samas kohas, kus pidev valu,“ selgitab koduõde.

Läbilöögivalul ei pruugi olla kindlat vallandavat põhjust. See võib esineda tahtlike liigutamistega seoses (nt luumetastaasidega haige puhul) või tahtmatute tegevuste korral nagu soolespasmid, aevastamine, köhimine, põiehädad jmt. Läbilöögivalule on alati olemas eraldi ravimid, mida haige omaste kaasabil oskab võtta. Sellega seoses on tunduvalt vähenenud kiirabi väljakutsed----valu ei muutu väljakannatamatuks.

„Koduvisiitidel suhtleme nii patsiendi kui tema lähedastega. Väga oluline on, et patsiendi lähedased oleksid teadlikud valuravi määramisest ja valuravimitest. Tihti on ravimeid päris palju, sest patsientidel on ka teisi kaasuvaid haigusi. Mina olen kasutanud meetodit, et lähedane annab rohtu ja patsient võtab rohtu. Abiks võib olla ka ravimkarp, kus on valmis pandud on hommikused, lõunased ja õhtused ravimid.“

Pahaloomulise kasvajaga haigel on valu sageli esinev probleem ja seda tuleb kindlasti ravida. Nii saab patsiendi elu elamisväärseks muuta ning aidata tal väärikalt oma haigust taluda. Haiguse süvenedes valu tavaliselt tugevneb ja vajab pidevat ning pikaajalist ravi. Kindlasti tuleks juba vähiravi ajal , kui on valusid, pöörduda valuravi eesmärgil kohe valukabinetti. Need on avatud mitmel pool Eestis.

„Valukabinettide süsteem töötab Eestis juba päris hästi ja kui patsient on juba sellega tuttav, saab ta oma eluoluga päris stabiilselt hakkama,“ selgitab koduõde Annely.

Dr Kaiu Suija: Vähihaigete toetusravi süsteem areneb ja eeskätt võidavad sellest vähipatsiendid

Loe veel

Peamine probleem vähihaigel patsiendil ongi valu. Arstil tuleb täpsustada valu põhjus, tüüp, lokalisatsioon, kestus. Tihti on vajalikud täiendavad uuringud. Oluline on koostöö arsti ja patsiendi vahel. Arst on meditsiiniekspert ja patsient on oma elu ekspert. Nende kahe eksperdi koostöös saavutatakse parimad tulemused.

Väga oluline on mitte liiga kaua oodata ja kannatada. Valu, mis on kestnud kaua ja muutunud krooniliseks, on raskemini ravitav. Samuti on tähtis jälgida ravimi tarvitamisel arsti soovitusi.

Inimesed on erinevad ja kindlasti on mõnel inimesel keerulisem oma vaevusi kirjeldada kui teisel. Valu kirjeldamisel on suured varieeruvused (torkiv, tuim, rõhuv raske tunne). Mõni inimene tunneb valu tugevamini kui teine. Samal ajal puuduvad meil head uuringuvõimalused valu tugevuse mõõtmiseks. Seega, iga patsient kirjeldab valu isemoodi ja tugevus sõltub patsiendist ning tema haigusest. Sageli on sarnase haigusega patsientidel erinevad valud.

Valu ravimise eesmärgil saab alati pöörduda oma perearstile ja vajadusel ka teiste eriarstide poole.

Oluline on ka vähihaigete koduse toetusravi õe roll, kes teeb vastavalt arsti poolt määratud ravile sidumisi, haavahooldust, nõustab patsienti abivahendite kasutamise osas. Samuti jälgib koduõde patsiendi terviseseisundi muutusi ning vajadusel saab kiiresti pidada nõu koduse toetusravi arstiga, kes teeb ka koduvisiite.

Ravimeid koduõde määrata ei saa ega ka ravi alustada või lõpetada. Küll aga saab ta jälgida ravi kõrvaltoimeid, et vajadusel kohe arsti informeerida. Arst vastutab ravi eest, koduõde selle eest, et vajalik info kiiremini arstini jõuaks. Arsti ja õe koostöö koduses toetusravis on väga tähtis.

Patsientidel soovitan olla tähelepanelik oma tervise suhtes ja märgata neid muutusi, millest on vaja kindlasti koduõde või arsti teavitada. Meedikud otsustavad, mida on vaja antud kaebuste puhul ette võtta, vajadusel teha ka uuringuid või ravimuudatusi. Ja kui onkoloog väidabki, et tal ei ole võimalik midagi enam haige jaoks teha, siis tegelikkuses on selle patsiendi ja tema pere jaoks veel väga palju teha. Kunagi ei tasu kaotada lootust. Ravi ja haige abistamine jätkub, olgugi et ravi eesmärk muutub.

Kuidas valusümptomeid koduõele või arstile kirjeldada?

Patsiendil võib olla keeruline valu arstile või medõele kirjeldada. Need küsimused aitavad tervishoiutöötajal teie valu hinnata ning otsustada, milline ravi teile kõige paremini sobib.

• Kui tihti valu tekib?
• Kas valu tekib millegi konkreetse tõttu?
• Kus te valu tunnete?
• Milline on see valu?
• Kui tugev on valu? (näiteks skaalal mõõdukast väga tugevani)
• Kui kaua valu kestab?
• Kas miski süvendab valu?
• Kas miski leevendab valu?
• Kas valu on teile igapäevatoimingutes takistuseks?
• Milliseid valuvaigisteid te praegu läbilöögivalu leevendamiseks kasutate?
• Kui hästi need valuvaigistid mõjuvad?
• Kui kiiresti valuvaigistid mõjuvad?
• Kas valuvaigistitel on mingeid kõrvaltoimeid?
• Kas leevendate läbilöögivalu mingil muul viisil?

Mida on võimalik ette võtta, kui valuvaigistid ei toimi eriti hästi?

Kui valuvaigisti ei toimi piisaval määral, pöördu oma arsti poole või informeeri õde. Võib-olla otsustatakse valuvaigisti annust suurendada, vahetada see välja mõne teise ravimi vastu, proovida muud ravimeetodit või suunata sind edasi valuravi spetsialisti juurde.
Mida on võimalik ette võtta, kui valuvaigistid põhjustavad kõrvaltoimed?
Kui valuvaigisti põhjustab kõrvaltoimed, pöördu oma arsti või õe poole. Võib-olla otsustatakse valuvaigisti annust vähendada, vahetada see välja mõne teise ravimi vastu, leevendada kõrvaltoimed, proovida mõnda muud ravimeetodit või suunata sind edasi valuravi spetsialisti poole.
Kas organism harjub valuvaigistiga / kas selle toime võib kaduda?
Valuvaigistite toime kaob vaid väga harvadel juhtudel, kuigi sageli tuleb valuvaigisti annust teatava aja tagant suurendada.
Kas valuvaigistitest võib rekkida sõltuvus?
Kui sulle on vähivalu ravimise eesmärgil välja kirjutatud tugevatoimeline valuvaigisti ning sa võtad seda ettekirjutuste kohaselt, ei teki sellest sõltuvust.

Valukabinetid Eestis leiad SIIT.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >