Koduõde õpetab patsiendi omakseid haiget õigesti hooldama


Koduõde õpetab patsiendi omakseid haiget õigesti hooldama
Koduõde Kersti Kesküllile toob naeratuse näole patsientide tänu ja kolleegide toetus.Signe Kalberg

Saaremaal töötav koduõde Kersti Kesküll (48) tunnistab, et kuigi algus oli väga raske, on koostöö­partnerid nüüdseks aru saanud, mida tähendab koduõendus.

Koostöö erialaarstide ja patsientide omastega hakkab üha paremini sujuma.

Kersti naeratus on soe ja aval, tekitades esimesest silmapilgust usaldustunde selle noorusliku naise vastu, kes on enda õlule võtnud koordineerida Saaremaa koduõendust. Kuigi asendamatuid inimesi polevat olemas, ootas Saaremaa siiski just Kerstit, et Tartu meditsiinikooli lõpetanud neiu saaks suunamise tagasi kodusaarele ja asuks tööle toona veel Kingissepa rajooni keskhaigla kirurgiaosakonna õena.

Kuid kulus veel 22 aastat, enne kui tragi naine otsustas koos kolleegiga minna Anneli Sootsi koolitusele ja saada tarkusi uuel erialal. “Meditsiinihuvi oli mul juba lapsepõlves, ning kuna suguvõsas leidub arste ja meditsiiniga kaudselt kokku puutuvaid inimesi, siis sõbrataride järgi saigi pärast põhikooli lõpetamist Tartusse meditsiinikooli mindud, järgisin nende eeskuju ja nii saigi minust meditsiiniõde,” meenutab ta oma toonaseid valikuid.

“Koduõenduse juurde jõudsin aastaid hiljem aga seepärast, et selleks ajaks oli tekkinud soov õppida midagi uut. Kui mandril oli koduõendus käivitunud tunduvalt varem, siis Saaremaal oli see veel katmata nišš,” ütleb Kersti Kesküll. Nüüd juhib Kersti koduõenduse koordinaatorina juba kümne koduõe tööd, peab arvestust töökoormuse üle, hoiab korras paberimajanduse ja lahendab probleeme.

Seotud lood:

Koduõde õpetab toimetulemist

Pärast koduõenduse moodulkoolitust, mis andis õiguse teenust osutada, algaski Kerstil töö koduõena.

“Alguses oli väga raske, kuna ei saadud aru selle teenuse sisust ja eesmärkidest. Perearstid kartsid, et me võtame nendelt töö ära ja patsiendid ei lähe enam nende juurde,” meenutab ta.

Veel üks eksiarvamus, mida koduõel tulnud kummutada, on see, et arstide arvates võiks koduõde teha ka hooldaja tööd. See tähendab patsiendi pesemist, juuste kammimist, pesu pesemist, kodutööde tegemist.

Koduõde ei ole kindlasti koristaja ega seltsidaam patsiendi kodus, nagu vahel ekslikult kiputakse arvama. Kersti sõnul tähendab hästi korraldatud koduõendus siiski nõustamist, kuidas endaga toime tulla.

“Hooldustoimingud ei ole meie töö, samuti tablettide manustamine – see oleks õpetatud ressursi raiskamine, nimetatud toiminguid saab teha hooldaja.” Koduõe ülesandeks ei ole käia ka kodus patsiendilt laboratoorsete uuringute tegemiseks analüüse võtmas. Samuti ei pea koduõde transportima patsienti haiglast koju või kodust haiglasse.

Võimalus kasutada koduõde tähendab ikkagi seda, et patsienti on võimalik kiiremini haiglaravilt kodusele ravile kirjutada ning ennetada ka patsientide haiglasse tagasi sattumist.

“Koduõde teeb patsiendi kodus arsti määratud protseduure ja õendustoiminguid. Kõigepealt koostab ta õendusplaani, lähtudes patsiendi diagnoosist ja üldseisundist. Meie põhieesmärk on õpetamise ja juhendamise kaudu saavutada kodus elava ja piiratud liikumisvõimega patsiendi ning tema perekonna iseseisev toimetulek,” selgitab Kesküll.
Koduõenduse vajadus võib tekkida ootamatult: traumajärgselt, ägeda haigestumise tõttu või ka pikaajalise haiguse tagajärjel. Sellised olukorrad toovad endaga vahel kaasa ettearvamatuid probleeme ja muutusi elukorralduses, kus hädavajalik on asjatundja nõu ja õpetus.

Kersti sõnul on enamik koduõdede patsientidest haavadega eakad patsiendid (säärehaavandid, lamatishaavandid) ja sellepärast ongi teenuse saajale selline abi väga mugav, kuna teenust osutatakse patsiendi kodus. Koduõde ja patsient sõlmivad koduõendusteenuse lepingu, mis annab koduõele õiguse teenust patsiendi kodus osutada. Ravikindlustust omavatele inimestele on teenus tasuta, selle eest maksab haigekassa.

Põetamine eeldab pereliikmete osalust

Haigusest paranemine ja taastumine, samuti haige pereliikme abistamine on tema lähedastelt energiat ja oskusi nõudev töö. Uudne olukord on raske nii patsiendile kui tema lähedastele, kes peavad õppima uusi oskusi, omama kannatlikkust ning aega.

“On selgelt näha, et ühed tahavad ja teised ei taha enda peale võtta seda rasket koormat, mida tähendab lähedase põetamine ja hooldamine. Tihti ei jätku sellises olukorras tegutsemiseks teadmisi, võimalusi ja oskusi,” ütleb Kesküll.

Loe veel

Ta kiidab neid, kes küsivad nõu ja püüavad õppida haiget hooldama, sest tervenemiseks on kõige parem, kui haige saab viibida oma tavapärases keskkonnas – kodus.

Paraku pole igal hooldamist vajaval haigel omakseid, kes on valmis teda aitama. Pole ka võtta appi hooldajat ning koduõele on järjekord.
“Praeguseks saame teha kaheksa visiiti ühele patsiendile ühe kuu jooksul, mis tähendab sisuliselt kaht 90 minuti pikkust visiiti nädalas. Seda on aga liiga vähe, sest on ju patsiente, kes vajavad teenust ilmselgelt rohkem,” kirjeldab Kesküll oma tööd.

Ta märgib, et Eesti tingimustes ei tööta tervishoid ja sotsiaalhoolekanne käsikäes. Oleks ideaalne, kui patsiendiga tegeleks ühtaegu nii arst, koduõde, kui ka hooldaja.

Saaremaa koduõdede koordinaatorina kurdab Kersti Kesküll, et koduõdesid on vähe, tööd aga palju. Seepärast tekivad koduõe teenuse järjekorrad, vaid erandkorras saab teenuse juba kahe-kolme päeva pärast. “Meil on väga toredad ja hakkajad koduõed, ei ole neil kurtmist, et ei saa või ei taha,” kiidab koordinaator.

Mitte ainult Saaremaal, vaid ka mandril on koduõdedest nappus. Kersti teab seda väga hästi, kuna kuulub koduõdede seltsingu juhatusse. Seltsingus on üle saja liikme ning juhatusse ongi targalt valitud inimesed igast Eestimaa kandist.

“Tänu juhatuses olemisele omame vajalikku infot, sest ääremaad, kuhu kuulub ka Saaremaa, jääksid muidu infosulgu. Nüüd aga saame õigel ajal teada, mida uut on seadusandluses, mida tehakse teistes piirkondades, korraldame õppepäevi, kokkutulekuid, kord kvartalis saame juhatusega kokku,” märgib Kesküll. Ta kiidab juhatuse esimeest Linda Jürissoni, kes kannab väsimatult hoolt selle eest, et kõik juhatuse liikmed tunneksid enda kaasahaaratust otsustesse ja tegemistesse. Märk heast koostööst on seegi, et aastaid on juhatus pidanud suvepäevi Saaremaal, Kersti suvekodus.

Kuidas aga Kuressaare haigla anesteesia-intensiivraviõde, koduõde, koduõdede koordinaator, koduõdede seltsingu juhatuse liige sellise koormusega hakkama saab? Kersti muheleb ja ütleb, et laeb oma tööpinged maha sportimisega.

“Varsti saab aasta sellest, kui hakkasin hommikuti meres ujumas käima, iga päev, olenemata aastaajast. Teen ka tervisesporti – jooksen, käin aeroobikas.”

Elurõõmu ja tahet aitavad hoida positiivsed patsiendid, kes nii oma tervenemisele tubli annuse lisavad. Samuti patsientide omaksed, kes püüavad ja tahavad oma lähedast aidata. Ning jaksu annavad toredad kolleegid, kelle toel on jõudu hommikul päeva alustada ning õhtul lõpetada.

“Olen õnnelik inimene – mul on töö, kodu ja armastav abikaasa, kellega koos oleme üles kasvatanud kaks tublit noort inimest,” ütleb Kersti Kesküll.



Õendusalase nõustamise tegevused
  •  Nõustamine tervise säilitamiseks ja taastamiseks.
  •  Nõustamine töö ja elukorralduse osas.
  •  Patsiendi juhendamine ja õpetamine.
  •  Pereliikmete juhendamine ja õpetamine.
  •  Abivahendite kasutamise õpetamine ja juhendamine.
  •  Ravivõimlemise õpetamine ja juhendamine.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >