Kõhulahtisus võib viidata haigusele

 (2)
kõhuvalu
Foto: erakogu

Kõhulahtisuse all mõistetakse rooja konsistentsi muutumist vedelaks ja roojamise sagenemist üle kolme korra päevas. Tegu ei ole iseseisva haigusega, vaid haigusnähuga.

Eraldi võib rääkida ägedast kõhulahtisusest, mille kestuseks loetakse kuni kolm nädalat, ja kroonilisest kõhulahtisusest, kui kõht on lahti olnud üle kolme nädala.

Ägeda kõhulahtisuse tekitajad

Väga sage ägeda kõhulahtisuse põhjus Eestis on viirushaigused, aga esineb ka bakteriaalset soolenakkust. Enamasti kaasneb nendega lisaks kõhulahtisusele ka muid kaebusi, nt kõhuvalu, iiveldust, oksendamist ja palavikku.

Bakternakkusi – nii tuntumaid kui ka eksootilisemaid – tuuakse tihtipeale sisse välisreisidelt, eelkõige vähem arenenud riikidest, kus hügieenitingimused ei ole kiita.

Nn toidumürgistus on oma olemuselt bakterite või nende elutegevuse jälgedega saastunud toidu söömisel tekkiv reaktsioon, kulgedes iivelduse, oksendamise ja/või kõhulahtisusega.

Vahel võib kehv enesetunne koos kõhulahtisusega tekkida aga ka lihtsalt võõrapärase, harjumatuid koostisosi sisaldava toidu söömisel. Nii on leitud, et mõned maitseained, nt naatriumglutamaat, võivad tekitada mitmeid seedesüsteemi kaebusi.

Vahel tekib kõhulahtisus mõne ravimi tarvitamisel, ning see võib kulgeda ka pikaajaliselt. Tuntuim näide on antibiootikumid, mis alati ainult ei hävita haigusi põhjustavaid baktereid, vaid teinekord ka soolemikroflooras sisalduvaid kasulikke mikroobe, kelle ülesanne on tagada balanss sooletegevuses.

Seotud lood:

Ohumärgiks ägeda kõhulahtisuse korral võib olla verine väljaheide, mille puhul oleks alati vaja arstiga nõu pidada. Ka raske üldseisund ja tugevad kõhuvalud koos kõhulahtisusega vajavad arsti konsultatsiooni.

Rohkem tähelepanu nõuab väikeste laste ja vanurite haigestumine, mis võib kulgeda raskemalt, kuna esineb suurem oht vedelikukaoks, mida ei suudeta korvata. Samuti on ohustatud kroonilisi haigusi põdevad inimesed, kellel võivad tekkida tüsistused.

Kui kõhulahtisus kestab nädalaid, oleks samuti vaja arsti poole pöörduda.

Soole ärritussündroom

Kroonilise kõhulahtisuse põhjuseid on samuti mitmeid. Väga sage probleem on ärritatud soole sündroom, mille diagnoosimiseks paraku head testi ega uuringut ei ole ja diagnoos pannakse muude haiguste välistamise teel.

Tegu on soole talitlushäirega, kus konkreetset, kindlakstehtavat haigust ei ole. Probleem on väga sage, esinedes kuni neljandikul täiskasvanutest. Samas ei jõua enamik neist arstile, kuna kaebused võivad mingil hetkel ise taanduda või saab inimene nende ohjeldamisega edukalt hak-
kama.

Soole ärritussündroomi sümptomiteks on kõhuvalu, mis leeveneb defekatsioonil, kõhulahtisuse teke kõhuvalu ilmnemisel, kõhupuhitus, limane väljaheide ning pärast defekatsiooni tekkiv tunne, et sool ei ole täielikult tühjenenud.

Miks ärritatud soole sündroom tekib, pole päris täpselt teada, rolli mängivad eri tegurid. Soole sein koosneb lihaskihtidest, mis tõmbuvad kokku ja lõõgastuvad kindlas rütmis, et soolesisu saaks edasi liikuda. Selle sündroomi puhul võivad kokkutõmbed olla tavapärasest tugevamad või võib inimene neid nii tunnetada soolestiku juurde kuuluvate närvide talitlushäire tõttu.

Võimalik, et süüdi on ka aju ja seedesüsteemi vahelise koordinatsiooni puudulikkus, mis paneb inimest tavapärast seedeprotsessi haiguslikuna tunnetama. Sümptomite ägenemist võivad esile kutsuda mitmed vallandajad, näiteks vürtsised või rasvased söögid, piim, alkohol, kapsas, oad jne, aga ka stress.

Probleemile saavad paljud leevendust stressi maandamisega ja elustiili muutustega, kuid mõnikord proovitakse ka ravimeid või spetsiaalset nõustamist.

Laktoosi- ja gluteenitalumatus

Muudest tuntumatest kroonilist kõhulahtisust tekitavatest haigustest võiks nimetada laktoositalumatust ja tsöliaakiat. Neist esimese puhul ei suuda organism toota piisavalt piimasuhkru ehk laktoosi lagundamiseks vajalikku ensüümi – laktaasi. Eestis on neid inimesi 20–30%.

Kui laktoosi pole võimalik lagundada või toimub see osaliselt, liigub ülejääk jämesoolde, kus bakterid lõhustavad selle gaasiks ja hapeteks. Need aga ärritavad soolt ning tagajärjeks on kõhupuhitus ja -lahtisus.

Loe veel

Sugugi mitte kõiki piimatooteid ei pea vältima, enamasti saavad laktaasipuudulikkusega inimesed tarbida nt hapendatud või fermenteeritud tooteid, sh keefirit, jogurtit ja juustu, aga abiks on ka laktaasitabletid või laktoosivabad tooted.

Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumuse korral nisust, rukkist, odrast (võimalik, et ka kaerast) valmistatud toidud.

Nendes teraviljades sisalduvad valgud põhjustavad gluteenitalumatuse korral peensoole limaskesta kahjustuse, mille tagajärjel toitained ei imendu enam tavapärasel määral. Tsöliaakiahaige ainuke ravivõimalus on eluaegne gluteenivaba dieet.

Kroonilist kõhulahtisust tekitavaid haigusi on muidugi ka teisi (põletikulised soolehaigused, kasvajad jm), täpsema diagnoosi ja edasise käsitluseni aitab jõuda kas oma perearst või gastroenteroloog.

Iga soolekorratus pole haigus

Vedelamat väljaheidet võib anda ka rohke puuviljade, juurviljade ja marjade söömine, olles üldiselt siiski pigem lühiajaline või perioodiline. Seda loetakse normaalseks keha reaktsiooniks, mitte haiguseks.

Maitsvad vitamiinipommid sisaldavad nimelt palju kiudaineid, mis organismis ei imendu ja reguleerivad soolestiku tööd, takistades kõhukinnisuse teket. Kui neid liiga palju süüa, võivad tekkida gaasid ja kõhulahtisus. Ka stressiolukorras võib tundlikumal inimesel tekkida kiire vajadus tualeti järele ning muutuda võib rooja koostis või värvus.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare