Kõik tundub nii mõttetu ja ajab jooma. Mida teha, kui mehe meel on must?
Mees jõuab koju ja vaikib. Kisub lipsu lõdvaks, lennutab telefoni kauge kaarega lauale, prantsatab diivanile ja näpib nüril pilgul telekapulti. Siis tõuseb, tõmbab käega läbi juuste ning jälgib aknast, kuidas naaber autot tema maasturi kõrvale pargib. Mitte et see teda huvitaks. Viimasel ajal on akna all seismised pikemaks muutunud. Õllepudeli kork maandub kusagile kapi alla ja mees vajub uuesti diivanisse. Poole tühjemaks saab varsti ka viskipudel, mis üleeile ärikohtumisel kingiti.
Mees püüab mitte mõelda sellele, et varsti astub uksest sisse naine koos lastega ja vaikus kaob. Et homme algab kõik otsast. Ja ülehomme. Nii neetult vilets on olla. Väsimus halvab liikmed, aga ööd on unetud.
Mees astub bussist märjale maanteele ja sammub kodu poole, nii paar kilomeetrit on veel minna. Jälle pole palka üle kantud, tuleb poest igapäevane “sarvik”, leib, vorst ja – mida naine tahtiski – hapukoor võlaraamatule võtta. Pole lugu, ennegi võetud, jätab ükskõikseks.
Peaasi kui poiss oma aipäädi jutuga jälle tüütama ei tuleks – kust mees selle võtab? Sai tema oma kooli ehtsast nahast Tšehhi diplomaatkohvrita lõpetatud, saab ka poeg vidinateta hakkama, kuni ise teenima hakkab.
Põuest poeb välja poolik, mees rüüpab mehise lonksu. Teeb seda teadmise kiuste, et tegelikult ta tinutada ei tohiks. Keda üldse huvitab, kas ta jõuab homme ja ülehomme ja üldse sel nädalal veel tööle?
Kõik tundub nii mõttetu.
Läbipõlemise, stressi ja depressiooni eest pole keegi kaitstud. Need võivad tabada igaüht, vanusest, staatusest, tervislikust seisundist ja soost sõltumata. Ainult et naiste puhul on seda kergem märgata, sest neil on tarvidus oma enesetundest ja tujudest rääkida. Meestel asjad nii ei käi. Miks muidu näitab nukker statistika, et naistel esineb rohkem depressiooni, kuid meeste seas on ligi neli korda rohkem depressioonist tingitud enesetappe.
Mees vaikib ja lepib. Halvemal juhul ei oska arvatagi, et sellist seisundit ei pea kannatama, et sellele on abi. Ta peab seda kas mustaks tujuks, näruseks iseloomuks, nöökivaks saatuseks või kõigeks kokku, ja leevendab ängi viinaga. Nõrk on see, kes kurdab – mäletate Tony Sopranot, mafioosost psühhoterapeudi klienti?
Kuid kas oma haiguse tunnistamine on nõrkus?
Läbipõlemisest saab haigus
Ajutine masendustunne luhta läinud lähisuhtest, tööraskustest või üldse nadist Eesti elust ei ole sama mis depressiivne häire. Ka stress ning läbipõlemine ei ole sama mis depressioon, küll on aga pikka aega kuhjunud ülemäärane stress ja läbipõlemine süüdi depressiooni kujunemises.
Meie elu on väga stressirohke ja kiire, tööd on palju, lõõgastumise ja taastumise aega jääb väheks, ütleb Tallinna Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind. “Kui räägin patsiendile, et nüüd on hädavajalik võtta kolm-neli nädalat puhkust, et lõplikku läbipõlemist ära hoida ja taastuda, saan vastuseks: nalja teete või, kust see aeg võetakse, nii kaua pole võimalik töölt ära olla! Lisaks ühiskondlik surve iga hinna eest edukas olla või vähemalt hakkama saada. Mehed püüavad viimast võtta ja töötavad palju. Tekib läbipõlemissündroom, mängu tulevad ergutid (nagu kohv), sigaretid, riskikäitumine, ekstreemsport, alkohol. Aga kui alkohol hakkab mõjuma lõõgastavalt, on asi tõsiselt halb.”
Dr Merilind lisab, et meestel on selles suhtes raskem, et erinevalt naistest ei oska nad nn multitasking’ut ehk korraga mitme asja tegemist-ajamist. Mehed süvenevad põhjalikult parasjagu käsil olevasse. Kui ülesandeks, ükskõik kas tööl, kodus või suusamäel, pole võimalik panustada piisavalt, tekitab see pinget ja stressi.
“Laias laastus on kolme sorti mehi: ühed ei suuda ka vabal ajal end tööst välja lülitada. Teised töötavad palju, kuid elavad täpselt õpetuse järgi ja lülitavad end jõuga ja teadlikult välja. Kolmandad ei tee midagi ja tekitavad sellega perele pinget, muret ja stressi.” Neist igaüks võib jääda depressiooni, kuid põhjused on erinevad.
Kahe otsaga haigus
“Depressioon pole nõrkuse väljendus või seisund, mida saaks ületada lihtsalt sooviga see nüüd lõpetada või tugeva tahtejõuga,” kirjutab Tõstamaa perearst Madis Veskimägi patsientidele mõeldud ettekandes. “Depressiivse haigusega inimesed ei saa ennast lihtsalt “kokku võtta” ja terveneda. Ilma ravita võivad sümptomid püsida nädalaid, kuid või koguni aastaid. Asjakohase raviga saab aga suuremat osa depressioonihaigetest aidata.”
Mida inimene tunneb või kogeb, kui tal on depressioon, teavad kõige paremini need, kes seda ise põdenud või põevad. Kogu asja juures on aga kurb see, et paljudel juhtudel inimesed ei teagi, et nad depressiooni põevad. “Õnneks” käib depressiooniga kaasas hulk kurnavaid vaevusi ja nii satub suurem osa haigeid perearsti vastuvõtule just nende teiste kehaliste vaevuste tõttu.
Veskimägi ütleb, et umbes 81% tema esmastest depressiooni patsientidest tuleb vastuvõtule hoopis muu murega – unetus, suur väsimus, energiapuudus, peavalud, tasakaaluhäired, kroonilised valud kehas, sh lihase-, rindkere- ja kõhuvalu; impotentsus jne.
Psüühiliste vaevuste märkamine on raske. Need on varjatud, patsient ei taha sellest rääkida ja arst ei oska küsida. Seega on kehalised vaevused omamoodi trepiastmeks põhjuseni jõudmisel.
Depressioonis Eesti meestel on veel üks oluline märk – lähedased suhted alkoholiga. Sagedaseks muutunud napsitamine, vajadus enne magama jäämist vähemalt pudel õlutki ära juua, rääkimata “lõõgastavatest” nädalalõppudest, pikad päevad pudeli seltsis pärast negatiivset sündmust jms on selged depressiooni sümptomid. Väga sageli ei aita pudelite peitmisest või sisendusest, et nüüd ma enam ei joo, põhjus – depressioon – süveneb ravita veelgi.
Tänavu valminud Eesti meeste käitumise ja hoiakute uuring* näitab alkoholi ja depressiooni selget seost: meestel, kes viimase aasta jooksul tarvitasid alkoholi väga sageli (kas peaaegu iga päev või 2–3 korda nädalas), esineb tõsiseid depressiooni sümptomeid sagedamini (29%) kui neil, kes tarvitasid alkoholi harvem (kord nädalas, 2–3 korda kuus, ainult mõned korrad, 18%) või üldse mitte (19%). Tõsiseid või olulisi depressiooni sümptomeid esines aga viiendikul meestest, vanuserühmade vahel olulisi erinevusi pole.
Hea on see, et arsti juurde abi järele jõuab ka üha rohkem mehi: TAI andmetel pöördus 2013. aastal Eestis konsultatsiooniks meeleoluhäirete pärast psühhiaatri poole 5530 meest. Stressiga seotud häireid on aasta aastalt üha enam diagnoositud nii naiste kui ka meeste seas. Meeste jaoks kõige kurvem on seni olnud 2011. aasta, mil stressiga seotud häireid diagnoositi kõige rohkem. Sageduselt teine diagnooside rühm meeste seas oli psühhoaktiivsete ainete (alkohol, narkootikumid) tarvitamisest tingitud häired ja kolmas meeleoluhäired (sh erinevad depressioonivormid).
TASUB TEADA
Depressioon
- Depressiivne häire on haigus, mis tabab kogu keha, meeleolu ja mõtlemist. See mõjutab söögiisu, unerežiimi ja enesetunnet.
- Depressioonis inimesele on enamasti iseloomulikud mitmesugused negatiivse meeleolu seisundid, nagu lootusetuse, pessimismi, sisemise tühjuse, väärtusetuse ja abituse tunne, mis võivad viia surmamõtete või enesetapuni.
- Kergemate vormide puhul aitab osa inimeste raviks ainult psühhoteraapiast. Keskmise või raske depressiooniga inimesed saavad enamasti abi depressioonvastastest ravimitest.
- Enamiku puhul toimib kõige paremini kombineeritud ravi: ravimitega saavutatakse sümptomite leevendumine suhteliselt kiiresti ja kõrvale pakutakse psühhoteraapiat.
Allikas: Depressioon. Madis Veskimägi, Tõstamaa tervisekool 2005
* Themas, A., Ainsaar, M., Soo, K., Sammul, M., Uusküla, A., Tarum, H., Hendrikson, R., Arak, T., Espenberg, K., & Varblane, U. (2015). Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome. Tartu: Tartu Ülikool
