Lõuna-California ülikooli teadlaste arvates on nende avastusest eriti palju kasu inimestele, kelle immuunsüsteem on mingil põhjusel (vähk, keemiaravi jms) kannatada saanud.

Ka eakad võivad paastust abi saada, sest vananades immuunsüsteemi tõhusus võitluses erinevate haigustega väheneb.

Pikaajaline paastumine sunnib aga keha glükoosi ja rasva salvestama ning hävitab ka märkimisvärse hulga vanu valgeid vereliblesid. Iga paastukuur ärgitab vereloomet immuunsüsteemi tarbeks uusi ja värskeid valgeid vereliblesid tootma. Samal ajal (paastudes) aga lakkavad ebaefektiivsed, kahjustunud ja vanad rakud töötamast.

Seda nähtust uurides palusid teadlased katsealustel kuue kuu jooksul regulaarselt 2-4 päeva korraga paastuda. Lisaks eelnevale panid nad tähele, et päevi kestev paastumine vähendab ühe vananemist, vähiriski tõustva ja kasvajate kasvu õhutava hormooni tootmist organismis. 72 tunni pikkune paastumine vähendas ka kemoteraapiat saavatel vähipatsientidel mürgistusnähte. Ning kõik see oli teadlastele üllatuseks - nad ei osanud arvata, et paaripäevane paastumine sellist märkimisväärset mõju võib omada.

Kuigi kemoteraapia päästab elusid, kahjustab see patsiendi immuunsüsteemi. Teadlaste arvates on paastumisel aga võime kemoteraapia kahjulikku mõju osaliselt neutraliseerida. Samas on vaja teha veel palju klinilisi uuringuid ning paastumist võivad vähihaiged katsetada vaid arstide valvsa pilgu all.

Oponendid vädavad siiski, et inimene peab normaalselt sööma (eriti oluline on see vähki põdevate patsientide puhul) ning paastumisele sarnast efekti peaks olema võimalik esile kutsuda ka ravimitega.

Allikas: telegraph.co.uk