Kopsuarst Anneli Poola: inimesed teavad astmast väga vähe



Anna Luik, Eesti arst Soomes
Foto: Ester Vaitmaa

Täna tähistatakse rahvusvahelist astmapäeva, mille eesmärk on tõsta inimeste haigusteadlikkust. Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsuarst dr Anneli Poola sõnul teavad Eesti inimesed astmast vähe.

„Arstlikust aspektist vaadatuna on patsientidel oluline mõista, et astma pole väljaravitav haigus, kuid õnneks enamikul juhtudel saab raviga hoida astmat kontrolli all,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsuarst Anneli Poola. „Seega on inimeste jätkuv harimine oluline, kuna kaheksast astmadiagnoosi saanud patsiendist kolm ei tea, mis haigusega neil on tegemist. Samuti ei teata, millised on astma sümptomid ja kuidas neid ära tunda. Kuigi inimeste teadlikkus astmast on aja jooksul järjest paranenud ja diagnoosita ning ravita abivajajaid jääb aina vähemaks, on oluline, et inimesed pöörduksid spetsialisti poole, kui neil esineb mõnigi sümptom. Õigeaegne diagnoosimine ja ravi aitab haigust paremini kontrolli all hoida ja patsiendid saavad jätkata tavapärast eluviisi ilma oluliste piiranguteta.“

„Kui inimene tunneb, et tal rinnus vilistab, hingamisel on raskustunne, pärast viirusinfektsiooni põdemist on jäänud pikaks ajaks kestma köha või tekib hetki, kus jääb õhust puudu ja väljahingamisel on raskusi, tuleks pöörduda pere- või kopsuarsti poole,“ sõnas dr Poola. „Mõnikord mõtlevad keskealised või vanemad inimesed, et öine õhupuudus või raskustunne rinnus on ealised nähtused. Kuid tegelikult võib põhjuseks olla astma, kuna astma võib alata igas eas, ka üsna hilises.“

Seotud lood:

Dr Poola kinnitusel on astmat väga erineva raskusastmega. „Kõige keerulisem on ravisoostumust parandada neil inimestel, kellel on kerge astma – hood esinevad harva või on vähem intensiivsed. Sagedased on olukorrad, kus ravi tulemusena tunneb patsient end hästi ja otsustab seejärel ravi katkestada. Tegelikult saab baasravi vähendamist või ärajätmist otsustada ainult arst. See tähendab, et näiteks viirushaiguse põdemise järgselt võivad poole või isegi aasta pärast inimesel uuesti tekkida astmanähud. Sageli alustatakse kõikide uuringutega otsast peale ning kinnitatakse eelnev diagnoos. See on aja- ja raha raiskamine nii patsiendi kui ka meditsiinisüsteemi mõttes“

„Tänapäevane astmaravi tähendab seda, et astmahaige tunnetab end haigena ainult läbi vajaduse ravimit võtta, kuna haigus on enamikel haigetel hästi kontrolli all hoitav ning igapäevased haigusnähud puuduvad. Kahjuks võib esineda tagasilööke ja ka erakorralise meditsiiniabi vajadust. Üheks kahetsusväärseks põhjuseks võib olla inimese enda tegematajätmine, kus patsient pole baasravi võtnud ning mingite tegurite koostoimel võib tekkida tõsine astmahoog,“ rääkis Anneli Poola.

Ülemaailmset astmapäeva korraldab Global Initiative for Asthma (GINA) koostöös tervishoiutöötajatega, et tõsta inimeste teadlikkust astmast ning haiguse ravi kvaliteedist. Astmapäeva korraldatakse igal aastal mai esimesel teisipäeval. Esimest korda tähistati astmapäeva 1998. aastal 35 riigis. Pärast seda on osavõtvate riikide arv järjest kasvanud ja sellest on kujunenud kõige tähtsam astma teadlikkusele ning astmaalasele haridusele suunatud päev aastas.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare