Uriinipidamatust esineb naistel ligi kaks korda enam kui meestel. Iga neljas üle 35aastane naine ja iga neljas üle 40aastane mees kogeb pidamatust vähemalt korra elu jooksul.

Millised on pidamatust soodustavad tegurid?

Lühiajaliselt võib uriinipidamatust esineda rasedatel ja äsja sünnitanutel. Regulaarset pidamatust esineb menopausieas ja selle järgselt. Nii naiste kui meeste puhul on pidamatust soodustavad tegurid ülekaal, kofeiini, tubaka ja alkoholi liigtarbimine, vähene või ülemäärane füüsiline koormus. Pidamatust võivad esile kutsuda ka kõhukinnisus, diabeet, neuroloogilised haigused, põletikud jne.

Millisel juhul peaks pöörduma arsti poole?

Perearstile tuleks uriinipidamatusest rääkida kohe, kui olete uriinilekkeid kogenud. Tema teeb vajadusel uuringud ja suunab edasi uroloogi või günekoloogi juurde. Ilma saatekirja ja visiiditasuta võib suuremates linnades nõu saamiseks pöörduda ka Inkotubadesse, kus pakutakse individuaalset nõustamist ning aidatakse leida esmased lahendused uriinipidamatuse hooldamiseks.

Mida sümptomite vähendamiseks ise teha saab?

Vaagnapõhjalihaste nõrkusest tingitud uriinipidamatust saab vähendada regulaarse treeninguga. Spetsiaalsed vaagnapõhjalihaste harjutused (tutvustatakse nõustamisel, leitavad internetis) tugevdavad põit toetavaid lihaseid, ja seda igas eas! Sümptomid võivad väheneda isegi kuni 80aastastel naistel. Harjutusi tuleks jätkata ka siis, kui põieprobleem väheneb.

Vaagnapõhjalihaste tugevdamist soodustavad pilates ja jooga, kuid hästi mõjuvad ka kepikõnd, ujumine, vesiaeroobika, rattasõit.

Mille poolest erinevad pidamatus- ja hügieeniside?

Tulenevalt vere ja uriini koostisest on nende vedelike imamiseks välja töötatud ka eri sidemed. Vere konsistents on paksem kui uriinil ning selle eritumise kiirus on palju aeglasem. Uriini lekkekiirus on 10–20 korda suurem kui vere puhul ning seetõttu on oluline kasutada kiire imavusega pidamatustooteid.

Hügieenisidemed koosnevad peamiselt tselluloosikiust, pidamatustooted sisaldavad superabsorbenti. Graanulitest koosnev superabsorbent tagab vedeliku kiire imavuse, ühtlase jaotuvuse ja lõhnakontrolli.

Hügieenisidemel on väiksem imavus, uriinilekke korral jääb selle pealispind niiskeks ning side võib kaotada vormi. Ühtlasi ei hoia tavaline hügieeniside ära uriinilõhna tekkimist ja levikut.
Pidamatussidemeid on nii naistele kui meestele. Nende hulgas ka selliseid, mida saab kasutada kuni seitse tundi. Need on diskreetsed ning võimaldavad inimesel jätkuvalt elada täisväärtuslikku ja aktiivset elu.