KUMMALINE PÕHJUS | Miks eakad inimesed palava ilmaga vee joomist väldivad?

 (20)
Maakodu juulikuu 2016 esikaas
Vee maitsestamine on levinud praktika ja seda tasub praktiseerida.Foto: Sven Arbet

Kuuma ilmaga soovitatakse üle võtta vahemereline elustiil – ärgata hommikul vara, päeval pidada siestat ning õhtul taas aktiivsemalt tegutseda. Eakad inimesed, kes tööl ei käi, üldjuhul nii teevadki. Aga kas nad ka palavusele vastavalt ja piisavalt vett joovad?

„Olen päev otsa pikali, siis ei lähe jalad nii paiste,“ selgitab siesta pidamist 75aastane naine, kelle tervis pole just ideaalne – südamepuudulikkus, suhkruhaigus, liigesvaevused, lisaks veel muidki muresid.

Lähedased noogutavad: tubli, et ennast hoiad! Ja rohkem ei päri. Seda, kas ta ka piisavalt vett joob, nad ei küsi. See on ju loomulik, et juuakse!

Aga kui inimene lamab päev otsa voodis ning lisaks on tal ka liigesprobleemid, mis liikumise ebamugavaks muudavad, tekib üsna kergelt mõte, et ah, mis ma sest veest joon - siis tuleb ju nii tihti tualetis käia. Ja sedaviisi tehaksegi ise oma kehale tahtmatult karuteene, jättes see vedelikupuudusse.

Vedeliku tarbimine, eriti just kuuma ilmaga, aga on väga oluline ja seda, kas vanainimene ka joob, tuleb noorematel pereliikmetel kindlasti jälgida ning ärajoodud veekoguses oma silmaga veenduda. Vajadusel ja võimalusel peab lausa kõrval seisma ning vaatama, et klaas tühjaks saaks joodud.

Vedelikku tuleb aga mitte ainult vanainimestel, vaid ka noorematel tarbida targalt: päevase vajaliku vedelikukoguse, milleks on kuuma ilma korral 2-3 liitrit, peaks ära jooma varahommikul ja õhtul, mitte keskpäeval, mil kõige palavam. „Palavuses joodud vesi ajab keha higistama ja see tekitab organismi kurnatust,“ on perearst Anneli Talvik varem Maalehele selgitanud.

Seotud lood:

Lõunapoolsetes piirkondades elavad inimesed kasutavad hommikul ja õhtul joomise taktikat tohtri sõnul väga edukalt juba aastasadu.

Kui inimene on harjunud jooma terve päeva vältel, siis sellega, et juuakse peamiselt hommikul ja õhtul, harjub organism ümber umbes nädala jooksul. Seega tuleb harjutama hakata koguseid tasapisi ümber tõstes.

Õhtuse veejoomise tagajärjeks on küll öine tualeti vahet jooksmine, aga sellega peab lihtsalt leppima.

„Kui muutus teha järsku, ühe päeva vältel, tekib keskpäeval vett saama harjunud organismis äkitselt kuivus ja see on väga halb,“ selgitas Talvik.

Õhtuse veejoomise tagajärjeks on küll öine tualeti vahet jooksmine, aga sellega peab lihtsalt leppima. Ja noorematel pereliikmetel tuleb joomise ümbersättimise vajadust selgitada ka vanematele.

Teine asi, millele kogenud tohter tähelepanu juhtis, on see, et inimene ei tohi oma organismi lisaks kuumale ilmale ise veel täiendavalt kuumutada. „Tee, kohv, mate – nende jookidega peaks praegu piiri pidama,“ viitas doktor.

Jääkülma vett siiski ka juua ei maksa, sest see sunnib organismi sooja tootma. Kõige parem on tarbida mõõdukalt jahedat vett. Higistades kaotatud soolavarusid aitab täiendada soolane mineraalvesi – poodides on nende valik piisav ja elementidesisaldus sobivalt mitmekesine.

Loe veel

„Keerulisem on soolatasakaalu taastamine neil, kellel mingi tervisehäda tõttu tekivad tursed. Nemad peaks kindlasti arstiga nõu pidama,“ rõhutas dr Talvik.

HEA TEADA
  • Enamik tervetest inimestest rahuldavad päevase vedelikuvajaduse juhindudes janutundest.
  • Veevajadus sõltub mitmetest füsioloogilistest ja tegevusega seotud asjaoludest: vanusest, töö ja tegevuse iseloomust, tervislikust seisundist, kliimast, suurenenud higistamisest (kuum ilm, raske kehaline töö), suurenenud soolade tarbimisest.
  • Janu tekib inimesel reeglina siis, kui organism ei saa piisavalt vett, vedelikukadu on suur või kui toiduga on organism saanud liiga palju mineraalsooli, eriti keedusoola.
  • Janu korral tuleb alati eelistada tavalist ja lisanditeta joogivett.
  • Kofeiin omab vett väljutavat efekti ennekõike neil inimestel, kes ei ole regulaarsed kofeiini (nt kohv, koolajoogid, energiajoogid) tarvitajad. Ka alkohol omab vett väljutavat efekti.
  • Mõõdukas dehüdratatsioon, mida määratakse 1–2% kehakaalu langusega vedelike kao tõttu – toob kaasa peavalu, nõrkustunde, isu kao ja pearingluse. Dehüdratatsioon 3–5 % kehakaalust langetab vastupidavust ja jõudu ning toob kaasa tugeva kurnatuse. Dehüdratatsioon 15–25% kehakaalust on surmav.
  • Akuutset mürgitust on kirjeldatud lühikese aja jooksul suure koguse vedelike saamisel, mis oluliselt ületab neerude maksimaalse erituskiiruse 0,7–1 liiter tunnis.

Allikas: toitumine.ee

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare