Kuula oma kõhtu!
Uurisin Tartu Ülikooli Kliinikumi gastroenteroloogia osakonna juhatajalt dr Riina Saluperelt, kuidas üldse tekivad soolegaasid ja mida teha, kui inimest on pikka aega vaevanud kõhukinnisus.
Doktor Salupere sõnul jaotatakse seedekanali alaosa talitlushäired vastavalt peamisele vaevusele. “Näiteks roojamissageduse muutus alakõhu valuta viitab kas funktsionaalsele kõhulahtisusele või kõhukinnisusele. Kui aga alakõhuvaevusega kaasneb roojamissageduse ja rooja muutus, siis sellist talitlushäiret tuntakse soole ärritussündroomina. See ongi sagedasim, esinedes kuni 20 protsendil inimestest ning tavapäraselt kaasneb ärritussündroomiga ka kõhupuhitus,” selgitab Riina Salupere.
Mõistlik on pöörduda perearsti vastuvõtule, kes otsustab lisauuringute vajaduse ning suunab edasi erialaarstile konsultatsioonideks.
Kuidas tekib soolegaas?
Anatoomiat õppinud inimene teab, et soolegaas moodustub allaneelatud õhust ja tekib ka soolesiseselt. Teatmeteosed kinnitavad, et näiteks allaneelatud õhk moodustab 20–60 protsenti soolegaasist. Soolegaas tekib soolevalendikus olevate mikroobide elutegevuse kaasabil. Normaalselt on seedekulglas vähem kui 200 milliliitrit soolegaasi. Lõhnatud lämmastik, hapnik, süsihappegaas ja vesinik moodustavad tervelt 99 protsenti soolegaasist.
Doktor Riina Salupere sõnul võib soolegaasi rohkenenud teke põhjustada kõhupuhitust, sama kõhupuhitus vaevusena ei pea ise olema otseses sõltuvuses soolegaasi suurenenud hulgast.
“Mõnel inimesel on ärrituslävi soolesisese rõhu suhtes madalam ning see inimene tajub kõhupuhitusena ka tavapärast soolegaasi kogust. Kõhukorin on soolegaasi põhjustatud vulisev, kõmisev ja korisev heli. Soolegaas võib avalduda ka röhitisena või kõhutuulena. Röhitis on õhu iseeneslik väljumine maost suhu, millega kaasneb krooksuv heli. Pärasoole kaudu väljub kõhutuulena päevas keskmiselt 600 ml soolegaasi. Mõnel inimesel isegi rohkem, tegu on suurte individuaalsete kõikumistega.”
Röhitised, kõhutuul ja seedekorin on arsti sõnul seedekulglas oleva soolegaasiga kaasnevad loomulikud nähtused.
Millele viitab kõhukinnisus?
“Kõhukinnisus on olukord, mille puhul roojamissagedus on harvem kui kolm korda nädalas. Sagedasti peetakse kõhukinnisuseks ka pingutust nõudvat valulikku roojamist, mittetäieliku roojamise tunnet ja muutusi väljaheites,” selgitab doktor Salupere. Kõhukinnisuse põhjuseks peetakse jämesoole motoorikahäiret, mille korral jämesoole lainjad roojamassi edasi ajavad liigutused on aeglased.
“Kontakt soolesisu ja jämesoole imendumispinna vahel pikeneb ning soolevalendikus olev vesi imendub. Enamasti on kõhukinnisus põhjustatud kaasuvatest haigustest, samuti ravimitest, mida inimene tarvitab, toitumisharjumustest ja füüsilise aktiivsuse puudumisest. Harva on põhjuseks soolevalendiku ahenemine tingituna soolekasvajast.”
Doktori sõnul soovitatakse kõhukinnisuse ennetamiseks ja ka raviks tarbida kiudaineterikast toitu ning juua piisavalt vedelikku. Oluline on füüsiline aktiivsus, olgu selleks siis mõõdukas kehaline töö või lihtsalt liikumine.
Õige toitumine esmatähtis
Selleks et meil esineks vähem kõikvõimalikke vaevusi, on vaja iga päev süüa tasakaalustatud toitu, kindlasti tuleks piisavalt süüa juur- ja puuvilja. Toidukorrad peaksid olema regulaarsed, kinni tuleks pidada enam-vähem kindlatest kellaaegadest.
Päevas tuleb tarbida piisavalt vedelikke, liialdada ei maksa aga tee- ja kohvijoomisega. Vältida tuleks gaseeritud jooke.
“Kindlasti peaks teadma, et sorbitool ja teised kunstlikud magusained soodustavad kõhupuhitust. Kõhupuhituse all kannataja peab oma toidusedelist välja jätma need toiduained, mis soodustavad gaaside moodustamist, olgu selleks kaunviljad, kapsad, küüslauk ja puuviljamahlad,” selgitas doktor Salupere.
Millest tekivad kõrvetised?
“Kui kõrvetised esinevad harva ja need ei häiri igapäevast elu, saab neid leevendada antatsiididega,” teab dr Salupere. “Need on apteekide käsimüügis olevad maosoolhapet neutraliseerivad ravimid. Parim tulemus saavutatakse maosoolhappe tekke vähendamisega maonäärmeis omeprasooli, pantoprasooli või esomeprasooliga.”
Siiski soovitab doktor suuremate vaevuste puhul kohe pöörduda perearsti poole.
