Kuulo Kutsar: milliseid haigusi võivad pagulased Eestisse tuua?


Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo KutsarFoto: Rauno Volmar

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar kirjutab portaalis Med24, et ministeeriumid on pagulaste ennetava tervisekontrolli ja nakkushaiguste võimaliku kohaliku elanikkonna seas leviku ennetamise probleemiga arvestanud kahetsusväärselt vähe.

Pagulaste Eestisse vastuvõtmisega seonduvaga tegelevad valitsuse volitusel siseministeerium ja sotsiaalministeerium. Hinnang võimalikele riskidele riigi sisejulgeolekule seoses pagulaste saabumisega Eestisse on antud sisekaitseakadeemia migratsioonuuringute keskuse poolt koostatud rakendusuuringus „Rahvusvahelise kaitse saajate ümberasustamise ja -paigutamise programmides osalemise võimalikud riskid Eesti sisejulgeolekule“.

Uuringu järelduste põhjal on ümberasustatud või -paigutatud pagulaste ning muude sisserändajate saabumise tõttu tekkivad ohud Eesti sisejulgeolekule järgmised: a) keeruline isiku tuvastamine ja vastuvõtukriteeriumitele mittevastamine, lõimumise tahte puudumine, b) oht avalikule korrale ja kuritegevuse suurenemine, c) koorem sotsiaalsüsteemile, d) sotsiaalse sidususe ja pagulaste segregatsiooni oht, e) äärmusluse kasv, f) oht tööturule ja majandusele, g) oht riigi identiteedile ja kultuurile, h) terrorismi oht, äärmusrühmituste tekkimine, i) oht riigi poliitilisele stabiilsusele.

Seega ei ole uuringus tähelepanu pööratud sellele, millist ohtu võivad Eesti sisejulgeolekule ja eeskätt rahva tervisele kujutada pagulaste poolt sisse toodavad nakkushaigused, mis võivad siin kulutulena levima hakata, sest eksootiliste haigustekitajate vastu puudub meie elanikel immuunsus.

Eesti valitsus on koostanud pagulaste tegevuskava memorandumi, kus tervishoiuteenuse osutamise kohta on nimetatud, et a) see on pagulastele tagatud samadel alustel Eesti alalise elanikkonnaga, b) kõigile rahvusvahelise kaitse saanutele on tagatud juurdepääs vältimatule abile, c) kolmandatest riikidest pärit pagulaste ümberasustamisel tehakse pagulaste esmane tervisekontroll pagulaslaagris enne, kui inimene oma uude koduriiki suundub, d) tervis võib olla argumendiks, mille alusel pagulast vastu ei võeta.

Mis haigused võivad Euroopasse jõuda?

Terviseohud pagulasi vastu võtvale riigile on suured eeskätt raskete ja suure levikupotentsiaaliga nakkushaiguste sissetoomise tõttu. Kreeka ja Itaalia kaudu on juba jõudnud mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki – vaatamata pagulaste esmasele tervisekontrollile – täilevitatav taastuv palavik/tüüfus, naha- ja haavadifteeria, sügelised, pedikuloos, Staphylococcus aureus-nakkus, MRSA, hemolüütiline Streptococcus A-nakkus jm.

Nakkushaigusi toovad Euroopasse eeskätt Eritreast, Etioopiast, Somaaliast, Sudaanist, Iraagist, Afganistanist, Süüriast ja Lääne-Aafrikast pärit pagulased. Lisaks võivad nakkushaigusi Eestisse tuua ka Kagu- ja Lõunas-Aasiast (Vietnamist, Nepalist, Indiast, Pakistanist jm) saabuvad pagulased.

Mõned näited Maailma Terviseorganisatsiooni 2014. a andmetel selle kohta, milliseid nakkushaigusi võivad enamtuntud pagulasmaadest saabuvad pagulased meile sisse tuua. Afganistanist – poliomüeliiti, P. falciparum-malaariat, tuberkuloosi, leeprat, trahhoomi, naha ja vistseraalset leišmaniaasi, leetreid ja koolerat. Etioopiast – kollapalavikku, meningokokk-nakkust, drakunkuliaasi, naha ja vistseraalset leišmaniaasi, leeprat, tuberkuloosi, lümfaatilist filariaasi, onkotsertsiaasi, skistosomiaasi, trahhoomi, koolerat, malaariat, leetreid ja difteeriat. Eritreast – meningokokk-nakkust, malaariat, leeprat, tuberkuloosi, naha ja vistseraalset leišmaniaasi, trahhoomi, koolerat, difteeriat ja leetreid. Somaaliast – poliomüeliiti, skistosomiaasi, leeprat, tuberkuloosi, vistseraalset leišmaniaasi, trahhoomi, malaariat, koolerat ja leetreid. Sudaanist ja Lõuna-Sudaanist – kollapalavikku, meningokokk-nakkust, drakunkuliaasi, Aafrika trüpanosomiaasi, naha ja vistseraalset leišmaniaasi, leeprat, tuberkuloosi, onkotsertsiaasi, skistosomiaasi, trahhoomi, malaariat, koolerat, leetreid ja difteeriat. Süüriast – poliomüeliiti, naha ja vistseraalset leišmaniaasi, leeprat, tuberkuloosi ja leetreid. Iraagist – poliomüeliiti, naha ja vistseraalset leišmaniaasi, leeprat, tuberkuloosi, koolerat, leetreid ja difteeriat. Pakistanist – poliomüeliiti, trahhoomi, naha ja vistseraalset leišmaniaasi, malaariat, leeprat, tuberkuloosi, leetreid ja difteeriat.

Loe veel

Ka Ukrainast saabub Eestisse pagulasi. Käesoleva aasta suvel on Ukrainas Taga-Karpaatia oblastis lastel esinenud vaktsiin-polioviirus 1 poolt põhjustatud paralüütilist poliomüeliiti. Seda võis oodata, sest 2014.a oli laste poliomüeliidi vastu vaktsineerimisega hõlmatus Ukrainas ainult 50 protsenti.

Kõikidest Aafrika ja Aasia pagulasmaadest võib lisaks eelnimetatud nakkushaigustele sisse tuua sooletrakti ussnugilisi, sugulisel teel levivaid haigusi, HIV-nakkust, pedikuloosi, sügelisi ning difteeriat ka Nepalist, Indiast, Iraanist ja Vietnamist. Reaalne on ka paljude muude ja meile tundmatute nakkushaiguste sissetoomine pagulaste poolt, sest enamikus pagulasmaades töötab nakkushaiguste seiresüsteem puudulikult ning andmed enamlevinud nakkushaiguste kohta puuduvad ka Maailma Terviseorganisatsioonil.

Risk on kõrge

Seega on selge, et saabuvate pagulaste tervisekontroll peaks olema põhjalik ka Eestis, sest selle põhieesmärk on kaitsta meie põhielanikkonda. Tervisekontrolli puudumine või selle pinnapealsus võib olla nõrk lüli pagulaste vastuvõtuahelas ka selletõttu, et mitmed pagulastega kaasas käivad epideemilise potentsiaaliga nakkushaigused on sellised a) mis pika lõimetusperioodi tõttu ei ilmne Kreekas, Itaalias või Maltal, kuid avalduvad Eestisse saabumisel, b) mida Eestis ei ole esinenud aastakümneid või troopilised haigused, mida siinmail ei ole kunagi esinenud ning sellepärast ei tunne meie arstid nende varajasi haigusnähte ega patogeneesi, c) nakkushaiguse hilise avastamise/diagnoosimise tõttu võivad vallanduda ohtlikud puhangud ja epideemiad, d) pagulaste vaktsineerimise ja immuunseisundi kohta puuduvad andmed.