Lambapügaja-jitsu: võitluskunstil põhinev harjutustesari aitab pügajatel töövigastusi vältida
Uus-Meremaa põliselanikust lambapügaja Pera Davies, kes oma 40 ametiaasta jooksul on püganud peaaegu kaks miljonit lammast, pole vigastuse või haiguse tõttu päevagi töölt puudunud.
Nüüd aitab ta teisigi lambapügajaid, õpetades neile, kuidas vältida alaseljavalusid ja liigeseprobleeme, mis selle ametiga sageli kaasas käivad.
Davies on välja arendanud omaenda stiili shear-jitsu (eesti keeles lambapügaja-jitsu), mis põhineb jujitsu-nimelise võitluskunsti elementidel ning rõhutab, et pügaja peab töötama koos lambaga, mitte tolle vastu.
"Jujitsu on maas harrastatav võitluskunst ja sedasama teeme me ju tegelikult lambaga, kui teda pügame. Me paneme lamba pikali, mõjutame teda ja siis jalutame minema. Ja keegi ei saa viga, ei mingit verevalamist," selgitas Davies ning lisas, et tegemist on rahuliku ja keskendunud lammastekäsitlemise meetodiga.
Lambapügaja-jitsut tutvustab Pera Davies töötubades, kuid valminud on ka seeria lühifilme, mida saab vaadata internetis. Vaata sissejuhatavat osa:
"Pügamisprotsess koosneb mitmetest elementidest: lamba püüdmine, pikalipanemine, tõstmine, erinevatesse asenditesse asetamine, pügamine ja lahtilaskmine. Kui seda teha iga päev aastast aastasse, ei ole tegevus sugugi mitte kerge ning võib sageli hoopis võitluseks kujuneda," selgitab Davies. Selleks, et pügaja püsiks vormis peab ta treenima nagu sportlane, on mees veendunud - sest lambakasvatajad ootavad, et pügaja töötaks nagu tippatleet.
Lambapügaja-jitsu aitab pügajatel paremas füüsilises vormis ning senisest kauem ja tervemana ametialal tegev olla. Daviesi tegevuse on heaks kiitnud ka loomaõiguslased, kellele ei meeldi sugugi, kui pügajad lambaid mõnikord vägivaldselt kohtlevad, neid löövad ja lausa peksavad.
Kui varasemalt on lambapügajad Uus-Meremaal oma raskest tööst lõõgastumiseks kasutanud sageli alkoholi ja narkootikume, siis nüüd on neile avanenud usu võimalus - teha tööd rahulikult ja keskendunult nii, et närvide rahustamiseks pole meelemürke vajagi.
Allikas: www.abc.net.au
