MAALEHE ARHIIVIST | Soojad ilmad tulevad koos kurguvaluga


Kui vastuvõtule tuleb valutava kurguga patsient, kontrollib dr Eve Kivistik otoskoobiga sageli üle ka abivajaja kõrvad.
Kui vastuvõtule tuleb valutava kurguga patsient, kontrollib dr Eve Kivistik otoskoobiga sageli üle ka abivajaja kõrvad.Foto: Tanel Meos

Arvatakse, et suvel jäävad puhkusele ka haigused. Tegelikult hakkavad mõned neist, eriti just ägedad kurgupõletikud ja kõhuviirused, hoopis kergemini külge kui talvel. Sestap taasavaldame aasta tagasi Maalehes ilmunud loo - et teaksite end suvehaiguste eest hoida.

“Inimene ei arvesta kunagi sellega, et ta haigeks jääb. Ikka tulevad haigused talle halva üllatusena,” selgitab perearst Eve Kivistik, kui Maaleht uurib, milliste sagedamini esinevate haiguste avaldumisega võiks Eesti inimesed suvel arvestada.

Doktor Kivistiku sõnul satub üsna palju inimesi suvel arsti juurde angiini või ägeda kurgupõletikuga, sest kuumade ilmadega reguleeritakse autos ja kontoris konditsioneerid liiga madala temperatuuri peale. Kurk aga külma ehmatust ei talu. Organismis tekib stress, haigusetekitajad aktiviseeruvad ja angiin ongi käes.

Suvine aeg, mil inimesed palju reisivad, rahvarikkaid kohti külastavad ning turgudelt-laatadelt ostetud puu- ja juurvilju söövad, on soodne ka kõhuviiruste ringlemiseks. Käte pesemine, mis viiruste tõrjumise seisukohast ülioluline, unustatakse suvemõnusid nautides sageli ära, tõdeb perearst Eve Kivistik.

Kroonilised haigused ja traumad

Ülesöömist jaanipäeva ajal õnneks suurt ette ei tule, teab Eve Kivistik oma pikaajalisest perearstipraktikast. Küll aga ägenevad neil, kes sellele, mida ja kui palju nad söövad, suuremat tähelepanu ei pööra, sageli kroonilised maohädad ja sapikivitõbi.

Seotud lood:

Kroonilisi südamehaigusi põdevad inimesed, eriti eakad, ei tohi unustada, et ravimeid on vaja nii, nagu arst need määranud on, võtta ka suvel. Ja vett tuleb iga päev juua piisavalt.

Suvel tuleb ette ka üsna palju traumasid. Nendega toimetulekuks on oluline paari asja meeles pidada. Esiteks – haavade esmaabiks sobib alati puhas voolav vesi. Teiseks – tuletage meelde, millal te end viimati teetanuse vastu vaktsineerisite. Vaktsiin kaitseb teid kümme aastat.

Kui viimane vaktsineerimine ei meenu, pöörduge perearsti vastuvõtule või traumapunkti – seal tehakse teile korduvvaktsineerimine. Ja kolmandaks – kinniste traumade (põrutus, väänamine, võimalik luumurd vms) korral tõstke jäse kõrgemale ja pange peale kuiv külmakompress.

Puugihaigused on need, mille pärast tihti paanika tekib. Kuigi põhjust selleks tegelikult pole. Eve Kivistik

“Mida väiksem verevalum tekib, seda kiiremini vigastus paraneb,” selgitab perearst.

Kui aga turse ei alane ning valu üldse ei vähene ning teil on kahtlus, et tegu võib olla luumurruga, tuleb traumapunkti pöörduda.

Asi, mille pärast aga ei traumapunkti ega erakorralise meditsiini osakonda kindlasti minna pole vaja, on puugihammustus ning eemaldamisel osaliselt naha sisse jäänud puuk.

“Puugihaigused on need, mille pärast tihti paanika tekib. Kuigi põhjust selleks tegelikult pole,” sõnab doktor Kivistik. Kui leiate kehalt puugi, eemaldage see ettevaatlikult pintsettidega ning jälgige oma tervist umbes kuu aega.

Ka lemmikloomalt puuki ära võttes tasub seda teha pigem pintsettide kui näppudega. Puuki purki toppida ja laborisse analüüsimisele viia pole mõtet, olgugi et sellist teenust Eestis pakutakse.

Puuk võib küll entsefaliiti või borrelioosi kanda, kuid inimesele seda edasi anda ta alati ei pruugi – kui suudate selle väikese lülijalgse oma kehalt eemaldada enne 48 tunni möödumist.

Puukentsefaliiti saab vältida

Puukborrelioosi korral toimuvad inimese verenäitajates muutused alles 4–6 nädalat pärast haigestumist, varem mingeid kõrvalekaldeid tuvastada ei saa. Selle aja jooksul tuleb lihtsalt oma tervisel silm peal hoida ning muutuste ilmnemisel perearstiga nõu pidada.

Lisaks rõhutab tohter, et puukentsefaliiti saab vaktsineerimisega vältida ja sellesse haigestumine ongi Eestis viimastel aastatel just tänu laiaulatuslikumale vaktsineerimisele langenud.

Loe veel

Päikest on meil tänavu (2017 - A.M.) vähevõitu olnud, sestap püütakse ahnelt iga viimast kui päikesekiirt ning minnakse liiale. Päeval kella 12 ja 15 vahel tuleb päevitada mõistlikult ning kindlasti kasutada päikesekreemi, milles on olemas nii füüsikaline kui keemiline blokaator, nii UVA- kui UVB-kiirguse vastu.

“Kui aga tõesti juhtub, et saate päikesepõletuse, ärge määriga nahale hapukoort, võid ega Panthenoli. Need hoiavad kuumust kehas. Õige on hoopis jahutada, nii külma vee all kui vett juues ning määrida nahale Burnshieldi põletusgeeli,” õpetab tohter. Geel võiks koduses apteegis, aga ka laagris või matkal käies käepärast olla.

Suveapteegis peaks veel olema palavikku alandavad tabletid, probiootikumid kõhukorratuste leevendamiseks, allergiaravim ning natuke plaastreid-sidemeid. “Ravimikott käes suvel ringi käima ei pea. Küll aga on oluline meeles pidada, et teie hea tervise eest ei vastuta mitte arst, vaid eelkõige teie ise,” rõhutab doktor Kivistik.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare