Maksa rasvumisel võivad olla saatuslikud tagajärjed
Maksa rasvumine on tervisemure, millel võivad olla väga tõsised tagajärjed. Põhjustest on esikohal siiski alkoholi liigtarbimine, kuid kindlasti ei ole see ainus.
Maksa rasvumine on tihedalt seotud metaboolse sündroomiga. Selle puhul esinevad inimesel korraga ülekaalulisus, kõrgvererõhktõbi, rasvade ainevahetushäire ja kõrgenenud veresuhkur. Ülesöömine tekitab olukorra, kus rasv ei ladestu mitte naha alla, vaid läheb elunditesse, nende hulgas kannatab ka maks.
Metaboolsest sündroomist räägime juhul, kui vööümbermõõt on meestel üle 94 cm ja naistel üle 80 cm või kui kehamassiindeks on suurem kui 30. Koos sellega peab olema täidetud vähemalt kaks järgmistest tingimustest: triglütseriidide väärtus on suurem kui 1,7 mmol/L, HDL-kolesterooli näitaja on alla 1,29 mmol/L. Samuti on kõrgenenud vererõhk: ülemine üle 130 mmHg ja alumine vererõhk üle 85 mmHg. Veresuhkru tase tühja kõhuga on üle 5,6 mmol/L ja patsiendil esineb II tüübi diabeet.
Maksa rasvumist võib tekitada ka C-hepatiidi viirus. Samuti soodustavad maksa rasvumist mitmesugused ravimid, näiteks hormoonpreparaadid. Mõnikord võivad maksa rasvumist soodustada pärilikud haigused, näiteks Wilsoni tõbi, mis põhjustab vase ainevahetushäireid.
Kui räägime mittealkohoolsest maksa rasvumisest, on inglise keeles kasutusel koguni lühend NAFLD — non-alcoholic fatty liver disease.
Maks rasvub märkamatult
Selle kohta, kui kiiresti maksa rasvumine välja kujuneb, täpseid andmeid ei ole. Inimesed võivad sellega elada üsna pikalt, ilma et nad midagi tunneksid. Arvatakse, et kuni
30 protsenti inimestest kannatab rasvunud maksa all.
70–90 protsendil juhtudest kulgeb terviseprobleem asümptomaatiliselt, s.t et inimesel ei avaldu probleemile viitavaid sümptomeid. Kaebused on enamasti ebaspetsiifilised: ebamäärane väsimus, nõrkus, jõuetus, raskustunne.
10–30 protsendil juhtudest võib tekkida maksapõletik, mis viib edaspidi maksatsirroosi tekkeni ehk sidekoe vohamiseni.
Tsirroosil on mitmeid ohtlikke tüsistusi, näiteks astsiit ehk vesikõht, söögitoru veenilaiendite verejooks jne.
Kui haigus jääb ravimata, tekib lõpuks maksapuudulikkus. On uuringuid, mis näitavad, et kaugele arenenud maksatsirroosi foonil võib tekkida ka maksavähk.
Seega, kuigi rasvunud maks ei too esialgu kaasa vaevusi, võib see lõpuks viia tõsiste tüsistusteni.
Abinõud maksa rasvumise korral
On terve kompleks tegevusi, mis tuleks ette võtta. Kui põhjuseks on ülekaal, tuleb tegutseda selles suunas, et võtta kaalust alla: süüa madala kalorsusega toitu, vähendada süsivesikute osa menüüs, vältida küllastunud rasvu ja magusaid jooke. Tervislik on kaalulangus 0,5–1 kg nädalas.
