Miks meie suplusvee kvaliteet Euroopast vaadatuna kehvana paistab?

 (2)
Anne kanali veekvaliteet ei vasta normidele
Anne kanali veekvaliteet ei vasta normidele.Foto: MARI LUUD

Äsja avaldatud EL suplusvee aruandest jääb mulje otsekui oleks Eestis teiste liikmesriikidega võrreldes kõige enam halva veekvaliteediga supluskohti.

Teiste riikidega võrreldes andis suurema halva veekvaliteediga supluskohtade protsendi (5,6%) meie supluskohtade üldarvu vähesus - Eesti esitas aruande jaoks andmed 54 supluskoha kohta, millest vaid kolm liigitusid halba kvaliteediklassi, selgitas terviseamet.

Võrreldavates riikides on näiteks Hollandis 715 supluskohta, Belgias 110, Iirimaal 136, Rootsis 444, Prantsusmaal 3345, Hispaanias 2178 ja Itaalias 5507 supluskohta. Halba klassi kvalifitseeriti Belgias 2, Iirimaal 7, Rootsis 16, Hollandis 35, Hispaanias 67, Prantsusmaal 105 supluskohta ja Itaalias 107.

EL aruandes liigitatakse supluskohad nõuetele vastavalt nelja veekvaliteediklassi: „väga hea”, „hea”, „piisav” ja „halb”. Lisaks on võimalus liigitada supluskoht kui „uus“, kui tegemist on uue supluskohaga, kust ei ole veel kogutud nõutud arv proove või „mittepiisava sagedusega uuritud”, kui proovivõtu sagedus jäänud lubatust hõredamaks. Kui teadaolev supluskoht on kas ajutiselt või alaliselt suletud, siis saab see klassifikatsiooni „suletud“.

Suplusvee klassid määratakse protsentiilide väärtuste põhjal. Protsentiilide väärtused arvutatakse 4 aasta andmete põhjal. Mida väiksem on analüüsitud näitajate sisalduste erinevus andmekogus, seda suurem on tõenäosus, et protsentiili väärtused vastavad paremale kvaliteedi klassile.

54-st supluskohast, mille kohta Eesti 2014. aastal Euroopale veekvaliteedi andmed esitas, asusid 27 mere ääres ning 27 siseveekogude ääres. Neist 34 klassifitseeriti klassi „väga hea”, 10 klassi „hea”, kolm klassi „piisav”, kolm klassi „halb“, kaks klassi „uus”, üks supluskoht määratleti kui ajutiselt suletud ning ühte supluskohta ei saanud klassifitseerida, kuna ei olnud piisav arv proove. Uued supluskohad on Hiiumaal asuv Liivalauka rand ja Läänemaal asuv Roosta rand, ehitustööde tõttu on alates 2013. a juulist ajutiselt suletud Narvas asuv Joaoru rand.

„Halba” klassi liigitusid Pärnumaal asuv Vana-Pärnu rand, Lääne-Virumaal asuv Kunda rand ning Anne kanal Tartus. Anne kanali ja Vana-Pärnu ranna puhul ületasid E.coli ja Kunda ranna puhul soole enterokokkide 90-protsentiili väärtused „piisava” klassi piirnormi.

2012. aastal ei olnud Eestis ühtegi halba klassi klassifitseeritud supluskohta, 2013. aastal oli samuti 3 (Karepa, Vana-Pärnu ja Anne kanal).

Kui supluskoht on klassifitseeritud „halvaks”, peab supluskoha omanik või valdaja rakendama piisavaid kvaliteedijuhtimise meetmeid: nt teavitama suplejaid, tegema kindlaks „piisava” kvaliteedi mittesaavutamise põhjused, rakendama vastavaid meetmeid veekvaliteedi parandamiseks.

Iga aasta lõpus esitavad kõik EL liikmesriigid oma suplusvee andmed EL suplusvee aastaaruande jaoks. Komisjon avaldab aruande kord aastas mai lõpus või juuni alguses. Aruande eesmärgiks ei ole pakkuda reaalajas suplusveekvaliteedi andmeid, vaid võrdlust eelmiste aastatega, mille põhjal on võimalik hinnata oodatavat suplusvee kvaliteeti ka algaval suplushooajal.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare