Millised on kolm kõige levinumat kutsehaigust Eestis?

 (3)

Üle poole ettevõtjatest on saanud deklaratsiooni esitatud.
Üle poole ettevõtjatest on saanud deklaratsiooni esitatud.Foto: Ester Vaitmaa

Kutsehaigus diagnoositi terviseameti andmetel 2015. aastal kokku 50 isikul, nendest 33 olid naised (66%) ja 17 mehed (34%). Võrreldes varasema ajaga oli kutsehaigusi diagnoositud vähem, kuid terviseameti hinnangul pole selle põhjuseks mitte olukorra paranemine, vaid ebaregulaarne tervisekontrollide läbiviimine või töö kartuses töötajate soovimatus tööst põhjustatud haiguse diagnoosimist.

Kõige rohkem diagnoositakse kutsehaigustest endiselt karpaaltunneli sündroomi. See on seisund, kus käed surevad ära öösiti, vahel ka päeviti ja võivad ka valutama hakata. Põhjuseks on kokkusurutud peopesadega tehtavad monotoonsed liigutused. Vanasti nimetati seda lüpsjate haiguseks, kuid nüüd esineb seda ka arvutiga töötajatel.

Teisel kohal kutsehaiguste seas on müratekkene kuulmisnõrkus ja kolmas on muude toimurite põhjustatud allergiline kontaktdermatiit (välistest teguritest põhjustatud nahapõletik).

Haigestunute keskmine vanus oli 53,1 eluaastat, neist meestel 56,2 ja naistel 53,1 eluaastat. Noorim isik, kellel kutsehaigus diagnoositi, oli 28aastane. Kutsehaigete arv alla 30aastate
hulgas vähenes - kui 2014. aastal oli neli kutsehaiget 30ndates eluaastates, siis 2015. aastal oli selles vanusegrupis üks kutsehaige.

Ametialade lõikes diagnoositi kutsehaigestumine eelkõige oskus- ja käsitöötegijate hulgas, järgnesid teenindustöötajad, seadme- ja masinaoperaatorid. Naise ja meeste kutsehaigestumist
põhjustasid jätkuvalt kõige rohkem füsioloogilised ohutegurid: korduvad ja ühetaolised liigutused (jõu rakendamine), tööasendid (sundasendid), raskuste käsitsi teisaldamine ja raske
füüsiline töö. Peamiselt olid vaevused seotud õlapiirkonna, käte ja seljaga.

Järgnesid keemiliste ohutegurite poolt põhjustatud haigestumised. Eraldi saab välja tuua, et eelkõige diagnoositi keemiliste ohutegurite poolt põhjustatud haigestumisi naistel (viis
juhtumit). Füüsikalistest ohuteguritest olid töökeskkonnas mõjutatud mehed – kaks meest haigestus müra tõttu ning vibratsioon põhjustas haigestumise kahel mehel. Bioloogilistest
ohuteguritest põhjustatud kutsehaigestumisi 2015. aastal ei registreeritud.

Loe lisaks värskes Maalehes ilmunud lugusid!

Loe lisaks Liitu uudiskirjaga
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare