Mis mõjutab ravimi toimet?
Patsient, hakates ravimit kasutama, peab kindlasti järgima arsti ettekirjutusi ja tähelepanelikult läbi lugema ravimiga kaasas oleva infolehe.
Juhul kui patsient võtab veel ka teisi ravimeid, peab ta sellest kindlasti arsti teavitama, sest üks ravim võib teise toimet tugevdada või hoopiski pärssida.
Mõned antibiootikumid näiteks nõrgestavad antibeebipillide toimet. Mõni nohuravim võib aga tõsta vererõhku. On ravimeid, mis kõrvaltoimena võivad põhjustada allergiat (nahalöövet, limaskesta turset, nohu, õhupuudust jne). Antibiootikumid hävitavad kasulikke baktereid maos ja seetõttu võib arst määrata täiendavalt ka piimhappebaktereid sisaldavat toidulisandit.
Mõnel toidulisandil või loodustootel võib samuti olla medikamentidega koostoimeid, näiteks naistepuna samaaegne kasutamine mõjutab üsna mitme ravimi toimet.
Ravimit tuleb võtta ainult arsti määratud koguses ja vastavalt etteantud skeemile – kas üks, kaks, kolm või rohkem korda päevas ning alati enam-vähem samal kellaajal. Rohu võtmise kordi ei tohi vahele jätta ja ravimile tuleks alati vett peale juua.
Ravimit tuleb võtta niikaua, kuni arst määras. Kui tervis paraneb varem, pidage arstiga nõu, kas peaksite ravikuuri jätkama või mitte. Kõrge vererõhu vastaseid ravimeid peab enamasti edasi võtma ka siis, kui vererõhk on normaliseerunud.Kas ravimeid võtta koos söögiga või pärast sööki? Valuvaigisteid tuleks tarvitada söögi ajal, sest neil on ärritav toime mao limaskestale. Mõningaid ravimeid võetakse aga enne sööki, et nad maos paremini ja kiiremini imenduksid. Enamasti on ka ravimi infolehel kirjutatud, millal oleks seda kõige otstarbekam võtta.
Kas ravimeid võtta koos söögiga või pärast sööki? Valuvaigisteid tuleks tarvitada söögi ajal, sest neil on ärritav toime mao limaskestale. Mõningaid ravimeid võetakse aga enne sööki, et nad maos paremini ja kiiremini imenduksid. Enamasti on ka ravimi infolehel kirjutatud, millal oleks seda kõige otstarbekam võtta.
Kui arst on määranud mitu ravimit, ärge võtke kõiki ühekorraga, vaid väikeste vaheaegadega.
Kindel kord ravimite võtmisel
Mõnda ravimit ei ole soovitatav väga pikalt tarvitada võimalike kõrvalmõjude tõttu. Sel juhul määrab arst uue samatoimelise, kuid eelmise ravimi kõrvalmõjudeta rohu.
Suitsetamine kiirendab mitme ravimi lõhustumist organismis ja nende ravitoime väheneb. Seega võib suitsetamisest loobumine tõsta näiteks vererõhu- ja astmaravimite, samuti insuliini toimet.
Ravi ajal tuleb tingimata loobuda alkoholist. Kindlasti ei sobi ravikuuriga kokku ka kesknärvisüsteemi mõjutavad ravimid (rahustid, uinutid ja antidepressandid). Antibiootikum nimetusega metronidasool tekitab koos alkoholiga manustatult äärmiselt halva enesetunde, millega kaasuvad hingamisraskused ja vererõhulangus.
Paratsetamooli manustamine koos alkoholiga soodustab maksakahjustuse teket.
Sellised ravimid nagu rahustid, uinutid, antidepressandid ja mõningad allergiaravimid võivad mõjutada igapäevaseid tegemisi ning saada ohtlikuks näiteks autojuhtimisel.Kui ravimi pakendil on punase kolmnurgaga märgistus, siis rohu tarvitamise järel ei ole soovitatav autorooli taha istuda.
Kui ravimi pakendil on punase kolmnurgaga märgistus, siis rohu tarvitamise järel ei ole soovitatav autorooli taha istuda.
Ka ravimite koostoimed võivad põhjustada seletamatut nõrkustunnet ja aeglustada reaktsioone. Uute ravimite manustamisel jälgige nende mõju oma organismile paari päeva vältel. Ravimi võimalikud kõrvalmõjud on alati kirjas ka pakendis oleval infolehel.
Eriti ettevaatlikud peaksid ravimite tarvitamisega olema rasedad. Peaaegu kõik ravimid tungivad läbi platsenta ja jõuavad nii ka looteni. Seetõttu arvestab arst ravimite määramisel rasedusega ja valib loote suhtes kõige turvalisema raviviisi.Ka pärast beebi sündi tuleb ravimite tarvitamisega ettevaatlik olla, sest kõik ravimid jõuavad rinnapiima kaudu ka lapseni.
Ka pärast beebi sündi tuleb ravimite tarvitamisega ettevaatlik olla, sest kõik ravimid jõuavad rinnapiima kaudu ka lapseni.
Organismi reaktsioon ravimile
Kui ravimit on võetud regulaarselt ja pikema perioodi vältel, ei ole soovitatav selle tarvitamist lõpetada järsku, sest see võib samuti enesetunnet oluliselt halvendada. Näiteks kui lõpetada südamerohtude võtmine järsku, võivad tekkida südame rütmihäired.
Kui ravim mingil põhjusel ei sobi, tuleb sellest kohe rääkida arstiga, kes siis sama toimega teise medikamendi määrab.
Ravimiresistentsus on organismi mittetundlikkus ravimi suhtes. See võib olla näiteks kaasasündinud, kuid enamasti omandatud selle ravimi pikaajalise kasutamise tagajärjel.
Ravimiresistentsuse põhjuseks on selle imendumise vähenemine, ravimi lagunemise kiirenemine ja elundite tundlikkuse vähenemine. Sel puhul on kõige õigem ravim vahetada mõne teise lähedase toimega medikamendi vastu.
Hoidke ravimeid kodus lastele kättesaamatus kohas ja säilitage neid õigesti. Pakendile on märgitud nii säilivusaeg kui ka säilitamiseks vajalik temperatuur.
Ravimimürgistuse korral katkestage selle tarvitamine kohe ja püüdke leida vastumeetmeid. Mürgistust võivad tekitada peaaegu kõik rohud.
Kuna käsimüügiravimeid tarvitatakse laialdasemalt, on ka mürgistusjuhtumeid nendega kõige enam. Sageli on selle põhjuseks ettenähtud koguse ületamine. Et kodus hoitakse suuri ravimikoguseid, on üsna sagedased ka laste mürgistused. Koguni 50% kõikidest keemilistest mürgistustest põhjustavad medikamendid. Kõige sagedasemad on olmemürgistused, kui ravimid satuvad laste kätte või on neid hoitud vales kohas või vales taaras.
