09.12.2015, 16:29
Nõukogude ajal leetrivaktsiini saanutel tasub kontrollida oma vaktsineerimisstaatust
Tänase seisuga on Eestis leetritesse haigestunud kolm inimest, kellest kaks olid vaktsineeritud leetrite vastu nõukogude aja lõpul vaid ühe vaktsiinidoosiga.
FOTO:
„Inimesed peaksid eelnevalt kontrollima oma vaktsineerimisstaatust," selgitas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai ERR teadusportaalile.
Leetriviirus levib hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- või suueritistega kokku puutudes. Tegemist on väga kergelt edasi kanduva viirusega. Kui vaktsiin on ebapiisav või on inimene üldse vaktsineerimata, siis on haigestumise tõenäosus 98 protsenti, rõhutas Rosenthali perearstikeskuses perearst Tanel Laurberg.
Leetritel spetsiifilist ravi ei ole, püütakse vaid leevendada sümptomeid. Kui haigus tüsistub, siis kasutatakse antibiootikume vastavalt haigust põhjustavale mikroobile.
Ennetamine
- Inimesed, kes on olnud kokkupuutes haigega, tuleks isoleerida 8-17 päevaks.
- Peale lööbe teket peaks haige isoleerima 5 päevaks.
- Lapsi vaktsineeritakse plaaniliselt 12.elukuul ja revaktsineeritakse 13. eluaastal.
- Raske põhihaiguse korral (HIV, tuberkuloos, vähihaiged lapsed) on võimalik passivne immuniseerimine spetsiifilise γ-globuliiniga (see on valmis kaitsekeha).
- Vaktsineerimine on vastunäidustatud rasedatele ja munaallergia korral.