Nõukogude ajal oli Eestis kasutusel ebakvaliteetne leetrivaktsiin ja osa tänastest täiskasvanutest peaks ennast uuesti vaktsineerima

 (42)

stella kaltsupoes-10
stella kaltsupoes-10Foto: Taavi Arus

Tervisamet soovitas juba seitse aastat tagasi, et tänased täiskasvanutel, keda lapsena vaktsineeriti leetrite vastu aastatel 1980-1992, tuleks end uuesti vaktsineerida, sest toona kasutati Eestis Venemaalt pärit leetrivaktsiini, mille kvaliteet oli ebastabiilne.

Maaleht uuris, kuidas ja keda toona vaktsineeriti ning mida need inimesed nüüd, täiskasvanuna, kui leetrid Eestis taas liikvel on, tegema peaksid.

Küsimustele vastab tervisemeti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Millises vanuses aastatel 1980-1992 lapsi vaktsineeriti? Kas seda tehti ühe või kahe vaktsiinidoosiga ning millise vaktsiiniga?

Leetrite vastu hakati Eestis vaktsineerima 1964. aastal, kuigi esimestel aastatel ei olnud tegu mass-vaktsineerimisega. Vaktsineeriti suuremates linnades elavaid lapsi teatud valikukriteeriumite alusel. Ning vaktsineeriti toona ühekordse leetrite monovaktsiini doosiga.

Ühedoosiline leetrite vaktsiin oli kasutusel aastani 1980, pärast mida hakati lapsi vaktsineerima kahe vaktsiinidoosiga – esimest korda 1,5-aastaselt ja teist korda 6-aastaselt. Kuigi siin võis jälle olla erandeid, sest linnades elavaid lapsi uuriti eelnevalt seroloogiliselt ja revaktsineeriti ainult neid, kellel kaitsvad antikehad leetrite vastu puudusid. Maapiirkondades vaktsineeriti teise vaktsiinidoosiga kõiki lapsi.

Seotud lood:

Alates 1987. aastast hakati kõiki lapsi vaktsineerima leetrite vastu kahe vaktsiinidoosiga. Esimene vaktsineerimine toimus 12-kuuselt ja kordusvaktsineerimine tehti vahetult enne kooli.

Soovitate korduvvaktsineerimist kolmikvaktsiini (leetrid-mumps-punetised, lüh MMR) ühe doosiga. Kas on olemas ka monovaktsiin? Kui jah, siis miks te ei soovita korduvvaktsineerimist sellega?

Terviseameti seisukoht on, et kindlam ja kiirem lahendus on MMR-vaktsineerimine. Seda enam, et MMR-vaktsiin kaitseb inimest koheselt kolme nakkushaiguse vastu. Leetrite monovaktsiini Eestis ei ole.

Kes korduva vaktsineerimise eest maksab?

MMR-vaktsiiniga vaktsineerimine on tasuta vaid lastele, täiskasvanud peavad selle eest ise maksma. (MMR-vaktsiini üks doos koos manustamisega maksab perearsti juures 10 euro ringis - autor).

Kui laps on vaktsineerimata või on vaktsineerimist edasi lükatud, siis soovitab terviseamet minna vaktsineerima esimesel võimalusel.

Loe veel

Paljud lapsevanemad, kes on varem keeldunud oma lapse vaktsineerimisest, pöörduvad nüüd perearstide või koolitervishoiuteenuse osutajate poole palvega last MMR-vaktsiiniga vaktsineerida. Seoses sellega võib suureneda perearsti ja/või koolitervishoiuteenuse osutaja koormus.

Täiskasvanud soovijate arv võib samuti suureneda, terviseameti statistika kohaselt vaktsineeritakse aastast olenevalt MMR-vaktsiiniga 30-300 täiskasvanut aastas. Selle aasta esimeses kvartalis vaktsineeriti 104 ja revaktsineeriti 75 täiskasvanut.

Tänavu on Eestis leetreid diagnoositud kaheksal korral.

TAUST
  • Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.
  • Eestis vaktsineeritakse kõiki lapsi vastavalt vaktsineerimiskavale kahe MMR vaktsiinidoosiga vanuses 1 ja 13 eluaastat. Kui laps on mingil põhjusel jäänud seni vaktsineerimata, võib vaktsineerimisealaseks nõustamiseks alati pöörduda perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole. Laste vaktsineerimine on tasuta.
  • Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid põdenud ja kes ei ole vaktsineeritud või ei oma andmeid oma vaktsineerimise kohta või kellel on seroloogilise uuringu tulemusena selgunud kaitsva tasemega IgG antikehade puudumine, soovitab terviseamet lasta end vaktsineerida kahe MMR vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.
  • Antikehade määramise teenus on kõigile kättesaadav, seda pakuvad näiteks Synlab ja terviseameti nakkushaiguste labor, teenus on tasuline (hind vähem kui 10 eurot). Antikehade määramise protseduuri ja vaktsineerimise vajadust tuleks arutada oma perearstiga.
  • Kindlasti tuleks vaktsineerimisele mõelda neil, kes plaanivad minna välisreisile. Enne reisile minekut tasub tutvuda terviseameti kodulehega, kus on riigiti kirjas seal levivad haigused.
Allikas: terviseamet

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat taaskasutamisest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare