Onkoloog selgitab: miks avastatakse Eestis vähihaigus sageli liiga hilja

 (82)
Taanis on rohkem kopsuvähki, Eestis emakavähki
SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud„ elu pressikonverents
Dr Kristiina Ojamaa SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud„ elu pressikonverentsil ettekannet pidamas. Foto: Tiit Blaat

Igal aastal diagnoositakse Eestis enam kui 8000 inimesel mõni kasvaja, paraku avastatakse osadel pahaloomuline kasvaja nii hilises staadiumis, et on juba ääretult raske sellele piiri panna.

„Eestis on probleemiks eelkõige sõeluuringutega varajases staadiumis avastatavate või ennetatavate kasvajate hiline avastamine,“ selgitas Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa.

Mitmed inimesed aga kurdavad, et nad on käinud küll kõigil sõeluuringutel, aga seal pole mingeid haiguse varajasi tundemärke avastatud. Doktor Ojamaa kinnitab olukorda ja toob näiteks emakakaelavähi, mille võiks ju teoreetiliselt sõeluuringuga varakult kindlaks teha, kuid alati see paraku nii ei lähe.

Levinud on emakakaelavähk

„Meil on emakakaelavähki haigestumine kõrge, kuigi sõeluuringu käigus peaks avastatama vähieelsed seisundid ja varajased vähid, mis on ravitavad,“ ütles Kristiina Ojamaa. Miks neid aga siiski ei avastata, jääb paljuski selgusetuks.

Naistel esineb sageli ka rinna- ja nahavähki, samuti käärsoole- või maovähki. Meestel on kõige sagedasem kasvaja eesnäärmevähk, sageduselt järgmised on kopsuvähk, nahavähk, käärsoolevähk, maovähk.

Vähki haigestumise ennetamisel kehtivad onkoloogiakeskuse juhataja sõnul kõik tervisliku eluviisi reeglid.

Seotud lood:

„Mõõdukas füüsiline aktiivsus, tervislik tasakaalustatud toit, mitte suitsetada, mitte liialdada alkoholiga. Tööl tuleks teada võimalikke ohtusid - kui on teada, et tööl on oht kokku puutuda kartsinogeenidega, ainetega, mis võivad viia kasvajate tekkeni, tuleks kasutada kindlasti kaitsevahendeid,“ viitas tohter.

Haigestumine sarnane teiste riikidega

Üldiselt on eestlaste haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse sarnane teiste Euroopa riikidega. Väga suuri erinevusi pole, palju sarnasusi on Läti ja Leeduga. Näiteks eesnäärmevähki haigestumine meeste seas on Eestis kõrge, samuti on see kõrge Leedus ja Lätis.

Skandinaavia riikidega võrreldes on meil aga mitmeid erinevusi. Näiteks on Taanis naiste seas kopsuvähki haigestumine kõrgem, samas emakavähki haigestumine jällegi madalam.
Kopsuvähki haigestumine on paljuski seotud suitsetamisega, samas emakavähki haigestumist seostatakse ülekaaluga.

Dr Ojamaa tõi esile, et rinnavähki esineb Skandinaavia riikides rohkem, kuid haigus avastatakse seal varasemates staadiumites ja seda saab seostada kohusetundlikuma sõeluuringus osalemisega.

Pikemat lugu kaugelearenenud munasarjavähki põdevast endisest ajakirjanikust ja tema sõnumist naistele saad lugeda homsest Maalehest.