Kusjuures katmata nahaga päikese käes viibimine ei tähenda päevitusriietes rannas lebamist, piisab ka lihtsalt õues liikumisest, kui seljas on lühikeste varrukatega pluus ning nägu ja jalasääred katmata. Näiteks kui UV-indeks on 1, siis tuleks iga päev olla niiviisi riietatuna päikese käes vähemalt tund aega.
HEA TEADA
Juunis-juulis laiuskraadidel ligikaudu 60°N annab näo, käsivarte ja käte (25% kehapinnast) eksponeerimine päikesele 2-3 korda nädalas vähemalt kümne minuti vältel heleda nahapigmentatsiooniga inimestel hinnanguliselt 5–10 µg vitamiini D3 päevas. Tumeda nahapigmentatsiooniga inimestel tuleks päikese käes viibida vähemalt 15 minutit päevas.


Piisav päikese käes viibimine suvel on dr Katrin Martinsoni sõnul täiesti kohane vahend niisuguse varu kogumiseks, mis aitab säilitada adekvaatset D-vitamiini seisundit ka talveperioodil. Üks võimalus selleks on kehaline tegevus õues, kasvõi kõndimine.

Seega peaks iga inimene enne vitamiinipurgi poole pöördumist mõtlema, kas ja kui kaua ta igapäevaselt õues viibib. „Kontoritöötajad teevad seda kindlasti vähem kui teetöölised,“ viitab doktor Martinson.

Küll aga on tõsi see, et mitmete aastate vältel Tõravere observatooriumi füüsikute poolt tehtud mõõtmistulemused näitavad, et D-vitamiini sünteesimiseks vajalik piisavalt kõrge UV-B kiirguse tase on Eestis olemas laias laastus pööripäevast pööripäevani – tekib kusagil mai keskpaigas ning kestab septembri alguseni. Seega, kui liigume päikeselise ilmaga katmata nahaga õues ringi, on meil lootust looduslikule D-vitamiini tekkele aasta jooksul umbes nelja kuu vältel.

Kuid alati tuleb selle aja jooksul ette ka pilviseid päevi ning asjaolude sunnil tuleb sageli kanda pikkade varrukate-säärtega riideid. Ja kõigil inimestel pole võimalik iga päev piisavalt õues viibida või ei saa nad üldse õue minna, näiteks puude või terviseseisundi tõttu.

Oluline on seegi, millist toitu inimene sööb. Kui toit on täisväärtuslik, on lootust, et saame sellest piisaval hulgal D-vitamiini. Kuid olgem ausad – paljud meist üdini tervislikult toituvad? Piisab ühest näitest: toidust vajaliku D-vitamiinikoguse saamiseks peaks me iga päev sööma 200–300 grammi lõhet, forelli või mõnda muud rasvast kala. D-vitamiinirikas on ka munakollane.

D-VITAMIIN TOIDUS
  • Peamised vitamiini D3 allikad on rasvane kala, toidurasvad ja vitamiiniga D3 rikastatud piim ning piimatooted.
  • Teatud lahjad mageveekalad võivad samuti sisaldada kõrgetes kontsentratsioonides vitamiini D3.
  • Liha ja munad sisaldavad mõningal määral vitamiini D3. Seda leidub ka maksas, samuti võivad sellega olla rikastatud margariinid, õlid, leib ja teised toidud.
  • Mõned taimepõhised joogid nagu näiteks soja- ja riisijook ning teised sisaldavad samuti lisatud D-vitamiini.


„Sageli saame me tavatoidust D-vitamiini siiski liiga vähe,“ võtab dr Katrin Martinson teema kokku.

Lisaks on oluline roll inimese tervislikul seisundil ja füüsilisel koormusel, mis mõlemad D-vitamiini vajadust suurendavad.

Seega peab iga inimene ise oma elukorraldust, menüüd ja tervislikku seisundit analüüsima ning otsustama, vajadusel perearstiga konsulteerides, kas ta võtab D-vitamiini purgist juurde ka suvel või mitte.

Kogemused ja uuringud näitavad, et meie laiuskraadil elades on talvel D-vitamiini juurdevõtmine vajalik.
D-VITAMIIN INIMESE ORGANISMIS
  • D-vitamiini peamine allikas on päikesevalgus ehk UV-kiirguse mõjul toodab seda meie enda nahk. Kuid D-vitamiini saame ka kala, eelkõige just rasvast kala süües. Tähtis on seegi, kuidas soolestik sinna sattunud D-vitamiiniga toimetab ehk kas ja kui palju toiduga saadud kogusest organismi imendub. Ja see on väga individuaalne.
  • D-vitamiini alumiseks piiriks loevad Põhjamaades ja Eesti arstid 50 nanomooli liitri kohta. Niisuguse näiduga on tõenäoliselt luud tugevad ja hammaste tervis hea, kuid sportlastele sellest ei piisa. Aktiivse lihastöö korral peaks näit olema vähemalt 125 nanomooli liitri kohta.
  • Ülemist piiri ei ole kokku lepitud, sest valdkond on veel läbi uurimata. Siiski on võimalus ka vitamiini ülekülluse tekkeks. Sellisel juhul on sümptomid sarnased D-vitamiini puudulikkusele.
  • Täiskasvanud terve inimese päevane D-vitamiini vajadus on u 1000–1200 rahvusvahelist ühikut (IU) ehk 25–30 mikrogrammi. Aktiivselt liikuvatel ja sportivatel inimestel rohkem, sest ainevahetus nende lihastes ja luudes on intensiivsem. Kuni 12aastastel laste organism vajab päevas 400-800 IU-d ehk 10-20 mikrogrammi D-vitamiini. Kui tegemist on D-vitamiini puudusega, määrab arst suuremad annused.