Kuid seda võib terviseameti statistikale tuginedes kindlalt väita, et puukborreliosi ehk Lyme’i tõbe diagnoositi inimestel tänavu jaanuari algusest mai lõpuni mullusega võrreldes 64,2 protsendi võrra enam. Kui 2017. aastal registreeriti esimese viie kuuga 179 borrelioosijuhtu, siis tänavu sama ajaga 294.

Enim on haigust registreeritud Tallinnas (2018 – 55 juhtu/2017 – 48 ), järgnevad Saaremaa (47/10), Pärnumaa (45/6), Harjumaa (32/2) ja Tartumaa (22/6). Tõus on päris märgatav. Miks?

„Haigusjuhtude arvu kasv on loogiline, sest inimesed viibivad rohkem looduses ning vastavalt suureneb ka kokkupuutumise võimalus puukidega,“ vastab terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko.

Ühtlasi juhib ta tähelepanu, et vaadates pikaajalist puukidega levivate haiguste esinemise statistikat, selgub puukborrelioosi ja -entsefaliidi sesoonsus: haigestumine on kõrgeim suvel ja sügisel – näiteks eelmisel aastal registreeriti enim puukborrelioosijuhtumeid ajavahemikul juunist oktoobrini

Borrelioosi omapäraks on aga see, et haigust diagnoositakse aastaringselt, sest vahel kulub hoolimata puukide hooajalisusest õige diagnoosi panemiseks kauem aega. „Inimene jõuab arsti vastuvõtule hiljem, juba haigusjärgsete probleemidega,“ selgitab Dontšenko.

PUUKBORRELIOOS - MIS HAIGUS SEE ON?
  • Borrelioosi tekitab parasiit (Borrelia), kes satub inimese nahale koos puugi väljaheitega. Tavaliselt tekib puugihammustuse kohale roosakas punetava servaga laik, mis on natuke hell ning võib kergelt sügeleda.
  • Muretsema peaks hakkama siis, kui 7–10 päeva pärast hammustust märkate, et roosakas laik tasapisi kasvab.” Siis tuleks arsti poole pöörduda, et välja selgitada, kas tegu võib olla algava puukborrelioosiga.
  • Peamiselt armastavad puugid jalgu ja ka rindkere pehmemaid kohti. Põlveõndlates ja hüppeliigeste piirkonnas, kus on palju pindmisi veresooni, võib lööve olla väga intensiivne, punakaslillaka varjundiga ega sarnane esmapilgul üldsegi borrelioosiga.
  • Borrelioos võib kulgeda ka ilma punetava nahalaiguta. Tekitaja läheb kohe lihastesse, liigestesse ja närvikiududesse. Haigetel tekivad lihas- ja liigesvalud, vahel ühe kehapoole nõrkus.
  • Borrelioosi jaoks on ravi antibiootikumide näol olemas, peab vaid kannatust varuma. Tõsine tabletikuur kestab 3–4 nädalat. Närvivormi ravitakse haiglas ja süstidega. Immuunsust haiguse läbipõdemisel ei teki.

Allikas: Maaleht
MIDA TEHA KEHALT PUUKI LEIDES?
  • Puugi eemaldamisel on peamiseks reegliks õrnus. Pigistada puuki ei tohi, sest nii võib nahale sattuda putuka väljaheide ja sellega koos ka borrelioosi tekitav bakter.
  • Pintsettidega tuleb puugil kaela juurest kinni võtta ja järsu pöörava liigutusega välja tõmmata. Kui juhtub, et puugi pea jääb sisse, siis jätkegi see sinna. Organism tõukab selle ise hiljem välja.
  • Puhastage puugi kinnitumiskohta mingi desinfitseerimis­vahendiga, ise nõelaga torkima hakata või traumapunkti pead eemaldama tormata pole mõtet.

Allikas: Lääne-Tallinna keskhaigla