Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 365,3. Grippi haigestumuse kasvu täheldati vaid Järvamaal ja Tartumaal, mujal haigestumus kas langes või püsis samal tasemel.

Grip ja gripilaadsed nakkused

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal kasvas gripilaadsetesse haigustesse haigestumus väikelaste seas neli protsenti ja vanemaealiste hulgas 16,6 protsenti. Haigestumus langes oluliselt 5-64-aastaste inimeste seas, langus oli 22 protsenti.

Väikelaste seas oli haigestumuse kasv seotud eeskätt RS-viirusega, mitte gripiviirusega, kuid vanemaealiste vanusrühmas on endiselt peamiseks haigestumuse põhjustajaks gripiviirused.

Gripiviiruste osakaal langes kõikide ringlevate viiruste seas kuni 50 protsendini. Oluliselt kasvas RS viirustega seotud haigestumiste arv, moodustades peaaegu veerandi kõikidest viirusliku päritoluga haigestumistest.

Laboratoorse kinnituse said 116 gripiviirust , neist 65 olid A- ja 51 B-gripiviirus.

Rasked gripijuhud

E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglasse sattunud 723 patsienti. Hospitaliseerimist vajanud inimeste arv kasvas möödunud nädalal vaid vanemaealiste (65+) ja tööealiste (20-64) vanusrühmades, moodustades 45 protsenti kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest.

Alates jaanuari lõpust on vajanud gripi tõttu intensiivravi 60 riskirühmadesse kuulunud inimest, neist pooled olid vanemaealised, 28 inimest olid vanuses 29-64 ja kaks olid lapsed. Kolm inimest olid eelnevalt terved, ühe inimese kohta puudusid kaasuvate haiguste kohta andmed, 54 ehk ülejäänud 93,4 protsenti intensiivravisse sattunutest kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate haiguste tõttu.

Kaasuvatest haigustest olid esikohal kardiovaskulaarsed haigused (53%) , teisel kohal diabeet ja ülekaalulisus (16,6%).

Terviseametile teadaolevatel andmetel on hooaja algusest surnud gripi tõttu 17 inimest, kõik kuulusid riskirühmadesse.