Taimetark Irje Karjus soovitab: 5 vägevat ravimtaime peaaegu iga haiguse vastu

 (2)
Irje Karjus ütleb, et ravimtaimedki pole imerohi, kuid abi saab neist küll. Vahel piisab taime vaatamisest või nuusutamisest, et end paremini tunda.
Irje Karjus ütleb, et ravimtaimedki pole imerohi, kuid abi saab neist küll. Vahel piisab taime vaatamisest või nuusutamisest, et end paremini tunda.RAIVO TASSO

27 aastat ravimtaimedega tegelnud Irje Karjus ütleb, et tihti tulevad vajalikud taimed ise inimese juurde. Seevastu need, mida igalt poolt ilma otsast väga taga aetakse, polegi enamasti vajalikud.

Aastakümneid tagasi kolis taimetark ja herbaatik Irje Karjus Võrumaale ning suured poed ja apteegid jäid selja taha. Tookord ei olnud nutimaailm veel nii arenenud ja inimestevaheline suhtlemine võttis palju rohkem aega. Läheduses polnud naabreid, oma elu ja heaolu eest tuli ise vastutada.

Aegamööda tuli teadmine, et kõik ümberringi kasvab ja justkui pakub ennast. Irje Karjuse lapsepõlve suvekodu oli Põlvamaal, kus tuli küll aias toimetamist ette, ent ravimtaimedega tegelejaid peres ei olnud.

Õige taim kasvab alati inimese lähedal. Irje Karjus

“Esimesena tuli minu ellu kortsleht – see juhtus pärast sünnitust –, seejärel saialill, teeleht ja kummel,” meenutab taimetark. Alguse sai tõsine ravimtaimekirg, mis viis Veetka talus Metsamoori Kodu sünnini. Seal kasvavad ravimtaimed ning perenaise käe all valmivad puhtad taimesegud, lilleveed ja miks-tuurid.

Irje Karjus juhib ka Eesti eri paikades toimuvat Herbaatika ja Holistilise Fütoteraapia kooli ning kirjutab raamatuid. Neid on ilmunud juba 13. Veetka talu asub metsikus looduses Lõuna-Eestis. Lähimad naabrid on kahe kilomeetri kaugusel, seetõttu võib taimehuviline naine pidada end täieõiguslikuks Metsamooriks. Talus kasvavad paljud taimed käe-jala juures.

Seotud lood:

Igaühele oma ravimtaim

“Puutun tihti kokku sellega, et inimene tahab loetu või kuuldu põhjal midagi korjata. Õige taim kasvab alati inimese lähedal,” sõnab Karjus. “Kui midagi väga palju taga ajada, siis tegelik vajadus selle järele puudub.”

Inimene peab märkama taime, mis talle ennast näitab. Mis ühte tervendab, see võib teisele hoopis halvasti mõjuda. Ükski taim ei mõjuta Karjuse sõnul kõiki ühtmoodi, inimesed on keemiliselt lihtsalt nii erinevad. Kui inimene vajab taimravi, siis ta leiab selleks võimaluse: keegi tuttav kasvatab või korjab.

Taimetark meenutab huvitavat juhtumit ühe naisterahvaga, kes oli hädas veenilaienditega.

“Avastasime kastanipuu, mis kasvas tema kolmandal korrusel asuva aknani,” räägib Karjus. “Ühel proual kasvas aga koduukse ees vereurmarohi, mille ta alati ära niitis, enne kui jõudis veendumuseni, et see on tema jaoks õige taim.” Taimede abil saab hoolitseda ka loomade heaolu ja tervise eest, seetõttu on Karjuse õpilaste seas ka loomaarste. Loomad tunnevad iseenesestki vajadust mõne taime järele. Näiteks Karjuse enda koer sööb suure isuga piparmündijuuri, mis parandavad loomakese seedimist. “Puugi- ja kirbumürgid on kemikaalid. Miks aga peab andma koerale mürke? Miks peab loom saama tablettravi?” küsib Karjus.

Ta tõdeb, et koer on väga hea indikaator nägemaks seda, millise perega on tegu, sest koer väljendab oma perenaise-peremehe energeetikat. Sama lugu on kassidega.

Ei peagi teed keetma

Looduseusku naine tõdeb siiski, et ravimtaimed ei ole mingi imerelv. “Inimesed pärandavad tervisemuresid ja mõttemustreid edasi, seetõttu on indiviidi ülesandeks enda täiustamine. Ta peab lahendama oma elus ette tulevad ülesanded. Taimed saavad inimest tema arengus toetada,” leiab Karjus.

Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole iga kord vaja valmistada teed, hea on selgeks teha, kas haarame taimede väge endasse haistmis- või maitsmismeele kaudu. Mõni inimene võib saada heaolutunde ka taimede vaatlemisest.

Ainuüksi tarbimisest ei piisa, sest tööle peab hakkama ka isetervendav jõud. “Taime kaudu hakkad iseennastki tunnetama. Taimedel on oma sõnum, inimene peab usaldama ennast ja oma meeli,” pajatab taimetark. “Kastaniõitest, mis on head veresoontele, sain mürgituse.”

Loe veel

Tegu on ravi-, mitte joogiteega, ning selliseid katsetusi ei tasu kodus proovida. Näiteks raudrohi teeb vere paksuks, kuid ületarbimine võib põhjustada verejookse. “Mul on juhtumeid, kus inimene on saanud abi mürgistest taimedest. Nendest saab ekstrakte, mida tarvitada,” räägib Karjus. “Tõsiste haiguste korral leebed taimed ei toimi. Mürgiste taimedega tuleb aga oskuslikult ümber käia, oluline on teadlikkus, et selline abi on olemas.”

Taimed koduapteeki

Kuldreegel ütleb, et kuni jaanipäevani on lehtede korjamiseks parim aeg. Kui näiteks melissil tulevad õied, siis lehed kuivavad kokku ja nendes ei ole enam energiat. Taimi pole mõtet varuda ka mitmeks aastaks, neid tuleb korjata igal aastal. Oluline on teada, kus ja kuidas on taimed kasvanud ning veenduda, et need on pärit puhtast loodudest. Sageli inimesed ei tea, et võilillest on raske saada kätte tervendavaid ained, sest nad tõmbavad endasse ka palju saastet.

Irje Karjus soovitab koduapteeki varuda viis vägevat taime: ahtalehine põdrakanep, harilik angervaks, harilik raudrohi, naistepuna ja kõrvenõges. “Nõges paneb kana munele, lehma piima andma ning ajab karva läikima,” kirjeldab taimetark humoorikalt. “See taim peletab väsimuse ja teeb tuju heaks.”

Torssis tuju korral on abiks ka Metsamoori õnnetee, mille koostises saavad kokku nukrameelsuse peletaja lavendel, meelepuhastaja münt ja meelerahustaja meliss. Ka tammetõru, kuldjuur, basiilik, mündid, iisop, salvei soodustavad organismis serotoniini teket.

Pea kõikides taimedes on tervendav jõud. Kui taim ei ole söövitav ja mürgine, võib panna seda haavadele ja marrastustele. Selleks sobivad imehästi paiseleht, takjaleht, raudrohi ja kortsleht – kõik nad on hästi leitavad ja kasutatavad.

Taimede korjamiseks tuleb valida päikesepaistelise päeva lõunane aeg, mil taimed on hommikusest kastest kuivanud. Pühapäeval korjab taimetark kõige tugevamad taimed, tema jaoks on need raudrohi, naistepuna ja ristik.

Laupäeval korjab ta angervaksa, nõgest ja liivateed, ülejäänud päevadel teisi taimi. Metsamoor selgitab, et nii teeb ta sisemise tunde ajel, soovitadeski igaühel toimida oma sisemaailma järgi.

Kuivamiseks tuleb taimedele valida hämar ja õhurikas koht, paljude taimede jaoks sobib ka saunalava.

Värskete taimedega ei tasu kohe tegutsema hakata. “Ootan natuke ja lasen neil harjuda uue olukorraga, laen nad mõttes enda jaoks veel kord ümber,” kirjeldab Karjus.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare