“Kuivõrd olemasolevad tugimeetmed raske psüühikahäiretega lastele ei mõju ning nad vajavad abi saamiseks pikemaajalist rehabilitatsiooniteenust, alustati 2014. aastal pilootprojektiga, mille raames pakutakse sellistele lastele korraga kolme rehabilitatsiooniteenuse vormi: ööpäevaringne, päevane ja järeltoetus,” rääkis Kallavus.

Ööpäevaringse rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks tegutseb kooli kõrval miljööteraapiline Pepleri Ravikodu, kus luuakse miljööteraapia põhimõtetest lähtuvalt teraapiline keskkond, kus lapsed, terapeudid ja pedagoogid on võrdväärselt osalevad partnerid sellistes igapäevastes tegevustes nagu sisseostude tegemine, koristamine, raviplaneerimine jms.

“Miljööteraapia näol on tegemist last ümbritseva keskkonna psühholoogiliste, sotsiaalsete ja füüsiliste tingimuste süstemaatilise, läbimõeldud ja eesmärgipärase kujundamisega, mille sihiks on lapse individuaalsete võimete väljatoomine ja õpioskuste toetamine, sotsiaalse toimetuleku ja isikliku vastutusvõime tõstmine. See on kombinatsioon psühhoanalüütilisest ja pedagoogilisest õpetuslikust vormist,” täpsustas Kallavus.

Ta lisas, et Eestis puudus varem vajaduspõhine lähenemine ning kompaktne ja kompleksne teenus lastele, kellel on diagnoositud psüühika- ja käitumishäired ning kellel on lisaks kaasuvaid sotsiaal- ja õpiprobleeme.

Pepleri ravikodus tagatakse õppekavaväliselt kuuele koolikohustuslikus eas 10-17aastasele lapsele õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused kogu õppeaasta jooksul esmaspäeval kella 8-st kuni reedel kella 16-ni. Teenuse osutamise kestus ja maht on vajaduspõhine ning sõltub diagnoositud häire raskusastmest. Teenuse vajadust hinnatakse rehabilitatsioonimeeskonna poolt, kuhu kuulub ka lastepsühhiaater. Ravikodusse arvatakse õpilane lapsevanema avalduse alusel ja kooli tugigrupi soovitusel. Teenuse osutamise käigus tehakse tihedat koostööd kooli pedagoogidega ja tugispetsialistidega, õpilase lapsevanemate või hooldajatega ning rehabilitatsiooniteenust andvate spetsialistidega.

Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ning Norra projektirahade toel sai Masingu kool ravikodu-teenust psüühikahäiretega lastele osutada kuni 2016. aasta lõpuni. Segastel asjaoludel 2017. aastast rahastust enam ei tulnud, kuigi projekti auditis kinnitatakse, et teenus väga vajalik.

Et ravikodu ei peaks pärast mahuka ja hästitoimiva teenuse ülesehitamist uksi sulgema ning et psüühikahäiretega lapsed saaksid vajalikku abi, otsustas teenuse osutamist ajutiselt toetada Lastefond. Fond aitab 14 492 euroga katta ravikodu kahe terapeudi palgafondi.

Lastefondi toetusjuhi Eveli Ilvese sõnul on ravikodu senise töö tulemus on olnud väga mõjus ning hetkel käib töö selle nimel, et teenus riiklikul tasandil toe alla saaks ning sellise teenuse vajadust tunnistataks.

"Pepleri ravikodus on loodud psüühikahäiretega lastele sobiv elukeskkond. Esmaspäevast reedeni ravikodus viibivad lapsed, terapeudid ja pedagoogid toimetavad justkui ühise perena, tehes igapäevaseid toimetusi, kuid seda terapeutide professionaalse pilgu ja suunamise all ning spetsiaalselt loodud toetavas ja teraapilises keskkonnas - kõik selleks, et aidata need lapsed tulevikus täisväärtuslikule elule," räägib Ilves. "Lastefond on omalt poolt ravikodu toimimisele õla alla pannud kuni käesoleva aasta lõpuni. Väga loodame, et ravikodu saab riiklikul tasandil esimesel võimalusel tuge ning ravikodul ei tule 2018. aastast uksi sulgeda."

TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku kolme miljoni euroga. Lastefondi vahendusel on võimalik haigeid lapsi aidata hakates püsiannetajaks.