Rütmihäirete tekke risk oli kõrgeim 8-14 päeval pärast kaotust ning hakkas seejärel vaikselt langema, vahendab The Guardian ajakirjas Open Heart avaldatud uurimust. Aasta pärast oli riski tase langenud samale tasemele kogu ülejänud elanikkonnaga.

Mitmete uuringutega on ka varem kindlaks tehtud, et leinavate abikaasade suremusrisk, eriti südamehaigustesse ja insulti, on suurem, kuid miks, pole siiani selge.

Taanlaste andmete põhjal tehtud uuring analüüsis just vatsakeste fibrilliatsiooni kui kõige tavalisemat südame rütmihäiret ja riskfaktorit infarkti ning insuldi tekkeks. Vaatluse alla võeti aastatel 1995-2014 kogutud andmed.

Uuritavatest 88 612-l oli diagnoositud vatsakeste fibrillatsioon, 886 120 olid terved.

"Risk, et leinav inimene saab südamerütmihäire, oli võrreldes mitteleinajaga 41% kõrgem," selgitas uurimistööd juhtinud Simon Graff Aarhusi ülikoolist.

Noorematel ehk alla 60aastastel inimestel ilmnesid südameprobleemid kaks korda sagedamini. Ning neil, kelle partner veel kuu aega enne ootamatut surma oli suhteliselt terve, oli risk koguni 57% võrra kõrgem.

Mis seda põhjustab, ei ole teada. Põhjuseid võib olla mitmeid, kuid dieedis, treeningharjumustes ja eelsoodumuses midagi erilist ei täheldatud.

Loomulikult on elukaaslase kaotus väga stressirohke moment iga inimese elus. See võib viia vaimse tervise häireteni (nt depressioonini), tekitada unetuse ja isupuuduse, ärgitada liiga palju alkoholi tarbima ja langetada huvi kehalise treeningu vastu. Need kõik on aga tuntud kui terviseriskid.