NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
09.04.2016 23:49
Pärast väga lähedase inimese kaotust tekib kaos, sest tead, et kõik lootused tema suhtes on jäädavalt purunenud põrmuks. Minu suurim palve on, et ma sureks varem nendest, keda mina armastan, aga kes mind ei armasta, sest siis ei jäta ma neid ahastuses südamevalusse.
10.04.2016 12:17
Tegelikult on veelgi hirmsam, kui peale veerand sajandit hülgab sind palavalt armastatud inimene, kuna kaasal avastati raske haigus. Tore oli ju terve naise juurde minna-pole vaja näha kallima kannatusi. Käisin kaua surnuaias, nimetul haual, süütasin seal küünlad ja matsin kallima. Nii kerge oli hingel! Kui lõpmatus, siis lõpmatus, aga hüljatus on palju hullem. Meie elu oli väga ilus. igal hommikul tänasin õnne, et meie vahel oli väga suur ja vastastikune armastus!
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega