Tervislik elustiil aitab vererõhku normis hoida


shutterstock_16135909
Vererõhu langetamine normi piiridesse parandab terviseseisundit ja enesetunnet.Foto: erakogu

Tervislikud eluviisid on haiguste ohjeldamisel olulised ja kõigile kättesaadavad.

Elu jooksul tuleb ette mitmeid tervisehäireid. Täiskasvanutel on enim levinud probleem kõrge vererõhk, mis ühel hetkel muutub krooniliseks haiguseks. Varasemate uuringute tulemused näitavad, et peaaegu igal kolmandal inimesel on probleeme kõrgenenud vererõhuga. Kõrge vererõhk kaasneb sageli ka mitme teise haigusega.

2012. aastal võeti kasutusele kõrgenenud vererõhu ravi käsitlev Eesti ravijuhend, mis ühtlustab tervishoiutöötajate tegevusi kõrgvererõhktõbe põdevate patsientidega. Ravijuhendist tulenevalt sai alguse ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Haigekassa koostöös tehtud uuring “Täiskasvanud kõrgvererõhktõve patsientide teadlikkus vererõhu riskiteguritest, ohjamisest, tüsistustest ja nende ennetamisest”.

Tervislikud eluviisid aitavad vererõhku normis hoida

Kõrge vererõhuga patsientide probleemiks on üle normi kõrgenenud vererõhuväärtused (üle 140/90 mmHg) ning suutmatus vererõhku langetada või seda kontrolli all hoida. Selleks võib olla mitmeid põhjuseid, näiteks raviskeemi mittekorrektne järgimine või isegi eiramine.

Paljud kõrgvererõhktõvega patsiendid pole endale teadvustanud, et eluviisi muutmine on üks peamisi ja ka odavamaid vererõhu mõjutamise viise. Või pole oma eluviisides muudatusi tehtud piisavalt.

Seotud lood:

Uuringu eesmärk oli selgitada kõrgvererõhktõvega patsientide teadlikkust vererõhust, vererõhku tõstvatest riskiteguritest, vererõhu ohjeldamisest ja võimalikest tüsistustest ning hoiakuid vererõhuväärtuste osas. Uuringus osales 857 täiskasvanud patsienti.

Kõrgenenud vererõhu põhjuseks on ülekaal, vähene kehaline aktiivsus ja kahjulikud harjumused. See kinnitab paljuräägitud tõde, et tervislikud eluviisid on haiguste kontrolli all hoidmisel olulised ja kõigile kättesaadavad. Me oleme küll teadlikud kõrge vererõhu ohustavast mõjust tervisele. Teame, et vererõhu langetamine normi piiridesse parandab terviseseisundit ja enesetunnet, kuid enam selgitamist ning tuge vajab, kuidas oma tervisekäitumist muuta. Selles uuringus osalenud patsientide teadlikkus oli tagasihoidlik liigse soola tarvitamise kahjulikkusest ja vähese kehalise aktiivsuse mõjust vererõhule.

Uuringu tulemustest selgus, et üle poole vastanutest pidasid vererõhu tõusu soodustavateks teguriteks stressi ja ligi pooled ülekaalu. Veel peeti oluliseks teguriks liigset alkoholitarvitamist, kõrgenenud kolesteroolisisaldust ja suitsetamist. Enamik uuringus osalenutest (üle 90%) teadis väga hästi vererõhu normväärtusi ning oma vererõhuväärtusi. Selgitusi vererõhuväärtuste kohta vajaks enim 18–39aastased. Enam kui 80% vastajatest pidas kõrgvererõhktõve tüsistuseks insulti, südame- ja ajuinfarkti.

Olulisim on järjepidev ravi ja eluviiside parandamine

Peaaegu kõik vastanud pidasid vererõhu langetamise juures olulisimaks arsti määratud raviskeemi järgimist. Enamasti patsiendid nõustuvad ettekirjutatud raviga, kuid kahjuks on neidki, kes mingil põhjusel ei tarvita arsti määratud ravimeid regulaarselt. Tihti ei osteta ravimit välja rahapuudusel, unustatakse ravimit võtta, kardetakse ebameeldivat kõrvaltoimet või tuntakse ennast ravimit võtmata niigi hästi.

Kõikidest vastanutest oli ravimite võtmise katkestajaid 40% just nooremas vanuserühmas. Arvatakse, et enesetunde paranemisel või haigussümptomite puudumisel ei pea ravimeid enam kasutama. Lisaks arstide-õdede selgitustööle oleks kindlasti tuge ka lähedastest, kes ravimi võtmist aeg-ajalt meelde tuletavad. Patsiendid saavad ravimite võtmise meeldetuletamiseks kasutada mitmeid võimalusi, näiteks teavitus telefonis, töölaual või mõnes sellises kohas, mida iga päev näeb. Samuti saab perearstilt ja -õelt nõu küsida eluviiside muutmise kohta.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >