Kirurg aitab agressiivsete meetoditega

“Kõige tõenäolisema eelduse elu jooksul veenilaiendite tekkeks annab sama haiguse olemasolu vanematel. On ära tõestatud veenilaiendite haiguse pärilik eelsoodumus, mis on populatsioonis väga sage – vähemalt 30%-l meist. Ja kui lisanduvad kroonilised veenipuudulikkust soodustavad haigused, kehakaalu kõikumine, vähene liikumine, areneb veenilaiendite haigus kiiremini,” toob dr Palmiste välja mõned põhjused veenilaiendite tekkeks.

Dr Palmiste sõnul on veenilaiendite korral kirurgi poole mõtet pöörduda siis, kui ollakse huvitatud nende agressiivsest korrigeerimisest – esmane eesmärk on, et veenilaiendeid ei oleks näha.

“Lihtsalt veenilaiendeid näitama või sukasoovituse saamiseks ei peaks minema kirurgi vastuvõtule, sest õnneks on meediakanalites juba piisavalt informatsiooni veenilaienditest ning kompressioonist,” tõdeb dr Palmiste, lisades, et tema juurde tulevad eelkõige juba varem informeeritud patsiendid, kelle puhul jätkatakse uuringutega ja pärast seda juba eri meetoditega korrigeerimisega.

Kui uuringute alusel on haiguse ulatus selge, valitakse patsiendi jaoks sobivaim veenilaiendite korrigeerimise meetod. “ITKs on hetkel võimalik nii tavapärane operatsioon kui ka vähem invasiivne skleroteraapia. Igasuguse tegevuse eesmärk on eemaldada nähtavad veenikomud ja hoida varikoos kui haigus kontrolli all,” lisab veresoontekirurg.

Ultraheliuuring veenihaiguse diagnoosiks

Kirurgi sõnul on veenilaiendite puhul valikuuringuks ultraheliuuring, mille puhul on tegu mitteinvasiivse uuringuga, kus väga palju sõltub selle eesmärgist ja tegija oskusest.

“ITKs on selle uuringu osas enesetäiendamisega tegeldud viimased kolm aastat, ja mul on hea meel tõdeda, et oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus uuringu tegija saab väga täpselt aru, miks uuringut vaja on ja kuidas vastuseid saada. Veeniuuring ei ole valulik ning kindlasti hinnatakse veenisüsteemi nii lamades kui seistes. Korrektne uuring jala varikoosi puhul kestab vähemalt 20 minutit ning selle käigus seletatakse patsiendile uuringu käigus leitut.

ITKs teeb veeniuuringut eelkõige spetsialist, kes vaatab sama piirkonda päevas kaheksa tundi – selline hulk uuringuid annab kogemuse, tänu millele saab kirurg uuringust vastuse, millega edasi kavandada patsiendi raviplaani.

Ultraheliuuring on veenihaiguse puhul jalal isegi eelistatum kui magnet- ja kompuutertomograafia, sest ultraheli võimaldab hinnata dünaamikas veenide seisundit seistes. Teised uuringud sellist võimalust ei anna,” tõdeb dr Palmiste, lisades, et ultraheliuuring on hädavajalik neile, kellel planeeritakse mingil moel varikoosi korrigeerimist.

Kindlasti on uuring kättesaadav ka nende jaoks, kes tahaksid oma veenisüsteemi kontrollida. Viimati nimetatud juhul on küll tegu patsiendi jaoks tasulise teenusega enda tervise huvides.
“Veenilaiendeid esineb väga paljudel inimestel ja alati ei saa kõigist artiklitest konkreetseid vastuseid,” tõdeb dr Palmiste.

“Ikka ja jälle kohtan oma vastuvõtul inimesi, kes sooviksid varikoosi ainult näidata, tahtmata samas korrigeerimisest kuuldagi. Sageli on patsiendid sellises seisundis oma kaasuvate haiguste tõttu. Olen täiesti nõus, et veenioperatsioon pole mõningatel juhtudel neile õige lahendus. Samas tahaksid ka need inimesed teada, kas nende veenilaiendid on ohtlikud ja mida nad saaksid ära teha, et hoida olukord kontrolli all, lisaks seletust, miks nende olukord on just selline, nagu on.

Nagu teada, on veenipuudulikkuse korral vaid kompressioonravi, mis väljapool kirurgilisi meetodeid on tõestanud oma efektiivsust haiguse kontrolli all hoidmiseks.”