WHO on andnud järgmised soovitused tõrje- ja ennetusmeetmete rakendamiseks:

  • Tõhustada ja ühtlustada Zika-viirusnakkuse seiret riskipiirkondades
  • Töötada välja uued diagnostilised meetodid Zika-viirusnakkuse seire ja tõrje korraldamiseks
  • Viiruste siirutaja Aedes liiki sääskede arvukuse vähendamiseks suunatud meetmete tõhustamine
  • Informeerida reisijaid nakatumise ennetusmeetmetest (sääsehammustuste vältimine)
  • Teavitada reproduktiiveas naisi ja rasedaid Zika-viirusnakkuse ennetusmeetmetest.

Reisimise ega kaubavahetuse piiranguid kehtestatud ei ole. Zika-viirusnakkuse vastast vaktsiini ei ole.

Inimene võib nakatuda

  • nakatunud Aedes liiki sääskede hammustuse kaudu;
  • nakatunud doonorilt vireemia perioodil võetud vere kaudu;
  • sugulisel teel, kuna võivad viirused püsida mehe seemnevedelikus kuni 28 päeva pärast paranemist;
  • emalt lootele raseduse ajal.

Inkubatsiooniperiood on 3-12 päeva, keskmiselt 10 päeva.

Kuidas Zika viirus avaldub:

Zika-viirusnakkuse haigusnähud on: palavik (<38,5⁰C), peavalu, mittemädane silma sidekesta
põletik, kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, isutus, näolt kehale leviv laigulissõlmeline
nahalööve, lihas- ja liigesevalu ning liigesturse. Haiguse kulg on tavaliselt kerge ja
umbes nädalaga iseparanev, kuid haigusjärgselt kujuneva jõuetusseisundiga. Paljudel juhtudel
(haigusnähud tekivad ainult ühel viiest nakatunud inimesest) võib Zika-viirusnakkus kulgeda
haigusnähtudeta vormis.

Zika viirus võib põhjustada Guillain-Barré sündroomi ja raseda nakatumisel loote
väärarenguid ja mikrotsefaaliat vastsündinul.

Zika-viirusnakkuse sissetoodud haigusjuhte on registreeritud Euroopas, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Austraalias.

Aedes liiki sääski ei esine Põhjamaades, kuid neid leidub Euroopa Liidu lõunaosas (Vahemere riikides). Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riskihinnangul on talveperioodil sissetoodud Zika-viirusnakkuse edasise leviku risk väike sääskede madala aktiivsuse tõttu.

Zika