Argo Rosin: Jäme palk ajab ikka ahjusuu lõhki
2012. aasta 3. detsembri Maalehes ilmunud artiklis väidab Taastuvenergia Koja juht Rene Tammiste, et raiemaht 8 miljonit m3 (õhutihe kuupmeeter ehk tihumeeter) on piisav, rajamaks üle riigi rohkem kui 370MW elektrilise võimsusega koostootmisjaamu.
Ühest küljest, kui plaanitakse rajada lisaks olemasolevale biomassil töötavaid koostootmisvõimsusi, siis on energeetilise biomassi piisavuse väidetes terav vastuolu, arvestades, et praegused raiemahud on ligi 7 miljonit m3 ja enam kui pool sellest läheb puitu vääristavasse tööstusesse.
Sisuliselt on võimalik veel raiuda vaid 1 miljon m3, et tagada metsade elujõulisus.
Teisalt, kui on 370MW elektrilise võimsusega biomassil töötavaid koostootmisjaamasid, tuleb arvestada sellega, et 20 aasta vaates on kasvava metsa liigilise koosseisu ja vanuselise struktuuri muutuste tõttu küttepuidu ja raiejäätmete vähenemist hinnatud 2,5 miljoni m3 peale. Mõlemal puhul tähendab see puidu ja ka muu biomassi hinnale tugevat survet.
Kaasneb hinnatõus
Sajaprotsendise taastuvenergia rakendamise puhul tuleb analüüsida, kuidas sellises mahus metsaraie looduskeskkonda mõjutab, milliseks kujuneb toorme hinnatrend ja kuidas viimane mõjutab rajatavate jaamade tasuvusaega. Ei tohi unustada, et puidulist kütust tarbivad energiatootjad konkureerivad teiste, puitu toormena kasutavate tööstustega. Hinnatõus avaldaks mõju mitte ainult Eestile, vaid kogu Baltikumi majandusele.
Võttes aluseks detsembris ilmunud artiklis kirjeldatud andmed, katab koostootmisjaamade võimsus 23% praegusest elektritarbimise tipust. Isegi kui summeerida, sõltumata kütuseliigist, rajatavate ja rajatud koostootmisjaamade elektriline võimsus, on võimalik katta vaid 50% tiputarbimisest.
Kuna kõige külmemal ajal, mil tarbimine on suur kogu regioonis ja esineb kõige pikemaid tuulevaikuse perioode (kuni
6–7 päeva), ei saa rääkida sellest, et 100% taastuvenergiat tagab meie varustuskindluse. Tuleb tunnistada fakti, et aasta energiatarvet aasta tundidega jagades saame tulemuseks vaid aasta keskmise võimsuse, kuid reaalne võimsus on suvel keskmisest väiksem ja talvel suurem.
Puidulise biokütuse kasutamist kogukondlikes koostootmisjaamades tuleb toetada, aga toetuse määr ja ulatus arvestada nii, et see toetab metsamaalt seni väärtustamata puidulise osa kasutuselevõttu. Praegused koostootmisjaamad saavad oma kompensatsioonide ja CO2 müügiga väga mugavalt ümarpuidu või ümarpuidust toodetud hakkpuidu konkurentsivabalt kätte ja see moonutab turgu.
Toetusmeetmed
Turul tuleb tagada tootjatele võrdne konkurents! Euroopas on riike, kus ei anta ümarpuidust toodetud hakkpuidu põletamisele mingit toetust, sest see survestab otseselt paberi-, tselluloosi- ja puidutööstust.
Puidu põletamisest saadud energia kohapealne kasutamine ei loo eksportiva tööstusega võrdväärset lisandväärtust, vaid pööritab sisekäivet.
Riigi teeb rikkaks impordi vähendamine koos ekspordi suurendamisega, mitte olemasoleva rikkuse siseriiklik ümberjagamine.
