Kadri Simson: põllumeeste unistus täiendavast toetusest on purunenud õhupalli kombel pauguga
Valitsuse enesekindla kantseliidi käibeletulek on peaaegu jätnud mulje, et tuleva aasta eelarves ei olegi tulusid vähem kui kulusid ning probleemid puuduvad. Paraku päris nii pole. Uue eelarve kaheks suuremaks probleemiks on kohalike teede rahastamine ning põllumajandustoetused. Kui siiani sätestas teeseadus, et 75 protsenti kütuseaktsiisist suunatakse teehoidu, siis kevadel koalitsiooni häältega vastuvõetud seaduse muudatus sellist kohustust enam ette ei näe. Loomulikult ei pea see tähendama automaatset teede rahastuse vähendamist, kuid paraku on ajaloost tuua kurbi näiteid.
Kuni 2009. aasta 1. märtsini kehtinud teeseaduses oli sätestatud, et kohalike teede investeeringuteks eraldatakse vähemalt 10 protsenti riigieelarves teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast. Riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega muudeti ka teeseadust ja kaotati seni sätestatud nõue. Seda võimalust kasutas riik omavalitsuste suhtes kohe kurjasti ära ning eraldas kütuseaktsiisist kohalike teede investeeringuks neljal järjestikusel aastal alla selgelt alla eelnevalt kehtestatud määra.
Lisaks omavalitsustele on ka Eesti põllumees olnud Euroopas pidevalt vaeslapse osas. Siililegi on selge, et meil on siin vähem päikselisi päevi kui Lõuna-Euroopas. Kahjuks on ka meie otsetoetuse tasemed võrreldes vanade liikmesriikidega madalamad. Euroopa Liidu kiituseks tuleb küll öelda, et seda vahet on lubatud uutel liikmesriikidel kompenseerida täiendavalt riigieelarvest. Tuleval aastal on Eesti põllumajandustootjaid võimalik riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses. Paraku selgub järgmise aasta riigieelarvest, et põllumeeste unistus täiendavast toetusest on purunenud õhupalli kombel pauguga ning põllumajandusminister laiutab sõna otseses mõttes käsi, kuna tema tuli valitsusse olukorras, kus kevadel olid suurem osa otsuseid juba tehtud. Põllumehi selline seis aga ei lohuta.
Kui ühest küljest kuuleme mantrat, et raha kõigeks ei jätku, siis teisest otsast näeme, et muidu vajaduspõhisusest rääkiv Reformierakond teeb kingitusi kõige rikkamatele meie kõigi raha eest. Selleks kingituseks on tulumaksumäära vähendamine järgmisel aastal 20 protsendile. Valitsus on läinud täna seda teed, et vähendab tulumaksumäära ning suurendab sellega netosissetulekute ebavõrdsust ühiskonnas veelgi. Näiteks 3000-eurose kuupalgaga inimene võidab tulumaksumäära vähendamisest 27,36 eurot, alampalga saaja aga vaid 1,63 eurot. „Võidu“ erinevus on seega 16-kordne. Vägisi jääb mulje, et tulumaksumäära vähendamine toimub järgmisel aastal vaid seetõttu, et keegi, kunagi ja kusagil, Reformierakonna kontoris arvas, et see oleks äge lubadus.
Samas on järgmise aasta riigieelarves ka positiivset. Eelarves on sees vähemalt kolm asja, mille eest on Keskerakond juba aastaid seisnud. Nendeks on tasuta koolitoidu jõudmine gümnaasiumiastmesse, universaalse lapsetoetuse tõus ning pensionite indekseerimine kogu indeksi väärtuses.
Keskerakond on juba aastaid püüdnud kindlustada tasuta toidukorra jõudmist ka seni kõrvalejäetud gümnaasiumiõpilastele. Ka käesolevas riigikogu koosseisus oleme antud eelnõu esitanud kahel korral – 5. aprillil 2011 ning 10. aprillil 2014. Mõlemad eelnõud läbisid riigikogus esimese lugemise ning seisavad siiani kultuurikomisjoni esimehe sahtlis.
Tegelikkuses ei oma tähtsust, kelle allkirjaga eelnõu gümnasistidele tasuta toidukorra kindlustab. Seda aga seni, kui muudatus pole tehtud puudulikult. Paraku on siingi valitsus teinud Tootsi kombel pool rehkendust. Toiduainete kiire hinnatõus on teinud kooli toitlustajatele väga raskeks pakkuda toitvat ning tervislikku sooja lõunat praeguse riigi poolt eraldatava 78 eurosendi suuruse toetusega. Võrreldes 2010. aasta algusega on toiduainete hinnad kasvanud enam kui 23 protsenti. Samal ajal on koolilõuna toetus suurenenud vaid neli protsenti. Kui tahame ka gümnasistidel kõhu täis sööta, peame suurendama riikliku toetuse ühe euroni. Paljud omavalitsused maksavad niigi sellele omalt poolt lisa.
Järgmise aasta riigieelarve likvideerib lõpuks ka ühe suure häbipleki, milleks on olnud kümme aastat 19-eurosena püsinud lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele. Selle kümne aasta jooksul on tarbijahinnaindeks kasvanud enam kui 50 protsenti. Sealhulgas on toiduainete hinnad tõusnud 61,6 protsenti ning eluasemekulud enam kui kaks korda. Kõige selle juures on ainult üks küsimus - miks läks lapsetoetuse tõstmisega nii kaua aega. Kas tõesti varasem koalitsioonipartner ei lubanud seda teha? Sellise olukorra vältimiseks tuleb lapsetoetus sarnaselt pensionitega indekseerida, et toetus arvestaks ka tulevikus elukallidusega. Uut kümne aastast seisakut ei vaja keegi.
Tuleva aasta riigieelarve prioriteediks on peaministri hinnangul Eesti inimeste kindlustunne: julgeolek, heaolu kasv ja pere toimetulek. Ma usun, et sellele kirjutavad kõik Riigikogu liikmed alla. Me kõik tahame, et tänavatel oleks ka pimedatel sügisõhtutel julge jalutada. Me tahame, et Eesti inimestel oleks siin järjest parem elada ning et riik soosiks suurperesid ja laste kasvatamist. Paraku ei tohi see jääda vaid loosungiks ja Keskerakond ei lase sel jääda vaid loosungiks.
