Kuidas siis Lätil läheb?

                     
Kuidas siis Lätil läheb?
.

Võrreldes inimarengu aruandes Eesti, Läti ja Leedu käekäiku, selgub, et kuigi taasiseseisvunud riikide ülesehitust alustati ühelt joonelt, on arenetud siiski eri suundades.

Inimarengu raportid lubavad valitsejatel ja valijatel veenduda, kuidas nende riigid arenevad võrreldes maailma jõukamate ja teiste piirkonna riikidega.

Sotsiaalteadlased on kirjutanud trendidest, mis teevad Balti riikide arengu vaevaliseks.

Nii et analüüsi on olnud küllaga, siiski – Eesti, Läti ja Leedu käekäiku võrreldes saab ilmsiks, et kolm Balti riiki, kes alustasid pärast taasiseseisvumist ülesehitust ühelt joonelt, arenevad eri suundades.

Eesti areneb igava Põhjala riigi suunas

Eestis on sissetulekute ebavõrdsus vähenenud, turumajanduslikud reformid ja plats-puhtaks- poliitika on kandnud vilja.

Kui võrrelda Eesti arenguid ühelt poolt ning Leedu ja Läti oma teiselt poolt, siis saab ilmsiks, et Eesti on kindlalt arenemas n-ö igava Põhjala riigi suunas, samas kui Läti ja Leedu vaevlevad postkommunistlikust pärandist tingitud korruptsiooni ahelais.

Kuna kõigis kolmes riigis tuli luua uued poliitilised ja majanduslikud institutsioonid, on põhjendatud küsimus, mida Läti poliitikud endiselt armastavad rõhutada: Eesti arengu suurimaks ajendiks on just sugulussidemed Soomega.

Võrreldes Soome mõju Eesti majandusele absoluutarvudes, jääb see Rootsi omast maha. Eesti on saanud küll rohkem investeeringuid ühe inimese kohta kui Läti või Leedu, kuid oma rolli on mänginud reformid, mis on Eestist teinud vananenud haldusstruktuuride reformimise maailma parima musternäite.

Eestlastel aitasid üleminekuaja karmimad aastad üle elada kindlasti nii sugulased Soomes kui ka töö Soome maasikapõldudel või farmides, mis lubas teenida head palka.

Suuremale osale Leedu ja Läti maaelanikest avanes võimalus Euroopa lääneosas suuremale palgale minna alles 2003. aastal, kui Iirimaa ja Inglismaa avasid ametlikult oma tööturud. Algas massiline inimeste väljaränne Lätist ja Leedust. Rahvaloenduse mitteametlikel andmetel oli 2004. aastal 2,25 miljonist Läti elanikust alles jäänud vaid 1,9 miljonit.

Seega olukorras, kus poliitilised süsteemid kolmes Balti riigis (3B) on peaaegu võrdsed ja turumajanduse süsteem sarnane, rõhutavad Läti ja Leedu poliitikud, et Eesti areng erineb Läti ja Leedu omast just tänu Soome mõjudele.

Needsamad poliitikud Lätis ja Leedus tihtipeale unustavad, et 3B ühtne tulumaksusüsteem on muutunud justkui dogmaks. Võrreldes aga Balti riikide tulumaksusüsteeme teiste riikide omaga, selgub, et astmeline tulumaks esineb mitte ainult Euroopa Liidu, vaid ka maailma muudes riikides.

Sellega on põhjendatud küsimus, miks sissetulekute ebavõrdsus on ühesuguse tulumaksusüsteemi puhul Eestis vähenemas, kuid Lätis ja Leedus on see protsess seisma jäänud.

Läti kodanikuühiskond on taas ärkvel

Läti korruptiivse süsteemi algeks võib pidada laialdast erastamist olukorras, kus puudusid riigiinstitutsioonid, mis suudaksid tagada võrdõiguslikkust.

Näiteks erastamiseksperdid soovitavad siiani, et lõpetataks erastamissertifikaatide kasutamine, mis on lubanud poliitikutel pururikkaks saada.

Valimisseaduse arhailisus on Läti ebastabiilsel poliitilisel maastikul teinud erakondadest oligarhide taskuerakondi. Läti on jäänud viimaseks ELi riigiks, kus erakondasid ei rahastata riigieelarvest.

Praeguseks on Läti mitte ainult Eestist maha jäänud, vaid on maha jäämas ka Leedust ja Poolast.

Tuleviku peale mõeldes vajab Läti kindlat järelevalvet riigi rahade üle, et vältida suurejoonelisi korruptiivseid tehinguid.

Alustades 1. jaanuaril 2012 erakondade rahastamist riigieelarvest, võiks Lätis lõpuks kujuneda süsteem, kus poliitikat luuakse mitte etniliste, vaid liberaalsete, konservatiivsete või muude ideoloogiliste põhimõtete järgi.

Valimisliitude vähesus ei tähenda veel midagi, sest Läti valijaskond valib siiani lätikeelsete parempoolsete ja vene keelt kõnelevate vasakpoolsete erakondade poolt.

Kõlab irooniliselt, kuid erakorraliste valimiste eel valitsev Ühtsuse erakond pakub muudatusi üksikisiku tulumaksu süsteemis, Kooskõla Keskus koos Põllumeeste ja Talunike Liiduga lubab valijaile pensionide indekseerimist, võlausaldajate programmi ümbervaatamist ja muud.

Inimeste rändamist Lääne-Euroopasse nimetatakse nende programmides genotsiidiks, ollakse ka immigratsioonipoliitika vastu.

Seega saab ilmsiks, et Valdis Zatlersi otsus parlament laiali saata tuli küll hiljavõitu, kuid oli siiski vajalik tegu.

Seda, kas Läti valijaskond suudab oligarhiliste meediakanalite müras leida selget meelt ja valida neid erakondi, kes on võidelnud õigusriigi poolt ja oligarhia vastu, näitab 18. september.

Positiivselt peab aga tõdema kõige tähtsamat: Läti kodanikuühiskond on taas ärkvel ning seaduspärane parlamendi laialisaatmine ja erakorraliste valimiste toimumine on märk sellest, et Läti hakkab poliitilisest madalseisust üle saama.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Varest võib võita puid maha võttes
Lihtne linnupeleti jätab targad linnud üsna ükskõikseks, ka pesa võivad nad kohe uuesti ehitada.
Künnivareseid ei tohi, nagu ka kõiki teisi linde, pesitsusajal häirida ega nende pesi lõhkuda. Aga mida siis teha?
Põllul kasvav mets polegi mets?
Raiutud männid Raplamaal teeäärsel põllul.
Kui puud kasvavad põllul, ei kehti seal metsaseadus.
Timmitud maitsega kaste pani toidukonkursi kinni
Tauno Laasik keedab Peipsimaa Kogukonnaköögis Lõuna-Eesti parimaks väikeettevõtte tooteks nimetatud Manu hõrku jõhvikakastet. Esialgu oli see mõeldud juustu kõrvale, siis aga selgus, et sobib hästi ka liha, kala ja pudruga.
Lihtsaid viise, kuidas Peipsimaa Kogukonna-köök või Saaremaalt Epi talust tõusta “Eesti parima toiduaine“ konkursil võitjaks.
Fendt 828 Vario S4 (1)
24. aprill 2014 11:21
Fendt 828 Vario S4
Fendti traktoreid tuntakse asjatundjate seas kui traktorimaailma Mercedeseid, kus mugavuse, sageli luksusegi arvelt pole kokku hoitud.
Uue 800 Varioga S4-ga siseneb Fendt kompaktsete suurtraktorite järgmisse põlvkonda.
Töövõimereformist on saanud kõva vägikaikavedu
Puuetega inimeste eest võitlev Tiina Kangro leiab, et töövõimereformi plaani on kabinettides valmis teinud inimesed, kes seda sihtrühma ei tunne.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereform läheb nii ametiühingute kui ka liikumispuudega inimeste liidu arvates liiga kulukaks ja ei pea tähtsaks inimest.
FOTOD: Pöörane räimeolümpia Liivi lahel
Lindi meeste lappajas on Margus Jamsinski, Raivo Rehe, Aivar Mangu, Toomas Oks, Lennart Mengel, Janno Tori ja Fredi Oks. Headel saagipäevadel kulub iga kätepaar ära. Naistetöö see just pole, aga eks keegi peab püütud kalad hiljem rookima ja lauale kandma.
Räimepüügi pingeline korraldus ajab mehed arututel aegadel kastmõrdu tühjendama ning täidab laod. Räimesõbrad aga ei tea samal ajal, kus koht sisse võtta või kuhu joosta, et ometi kalamaitse suhu saaks!
Lahemaal on rahval taas rusikas taskus
“Ärimeeste tõttu on asi hull. Ma istun kodanik Häälega koosolekutel, aga ei saa aru, mis tal viga on,” ütleb külavanem Tiiu Lepnurm.
Kas tõde on selles, et Lahemaa rahvuspark ei lase seal elavatel inimestel rahulikult toimetada, või selles, et rahvusparki õieti enam nagu polekski?
Kohalikud on pahased, et vald eelistab uusasukaid
Misso mees Heinar Velkman oleks uute tulijate üle rohkem rõõmus, kui vesi oleks pandud sisse tema majja, mitte tühja naabermajja.
Samal ajal kui kogukondade ja omavalitsuste pilgud on pööratud uute maale kolijate poole, tunnevad praegused, et neid on unustatud.
Eesti mehed Islandil – Lemoga eesotsas
Teed, mida mööda Eesti mehed Islandil sõitsid, vonkelsid kui uss kiviklibu vahel.
Neljapäevaõhtuti kell 22.30 on ETV2 eetris matkasari “Eesti lipp ümber Islandi”.
Valge tüdruk Mustal Mandril, 10.
Gomas on laste koolivormiks valge pluus ning poistel sinised püksid ja tüdrukutel sinine seelik.
Ühel päeval satun instituudi ees vestlema noormehega, kes õpib ülikoolis psühholoogiat.