Me oleme toiduraiskajad

 (5)
                     

Igal aastal raiskavad eurooplased uskumatus koguses toitu. Kui visata ära üks õun või liiter pahaks läinud piima, ei ole seda ju nii hirmus palju. Kuid mis see kõik kokku teeb! Seda on raske ettegi kujutada.

Eetika Euroopa töörühma arvutuste järgi võiks Prantsusmaal raisatud toidu hulgaga toita ära sama palju inimesi kui on Kongo Demokraatlikus Vabariigis alatoitumuse all kannatajaid, ning Itaalias ära visatud toiduga võiks teha lõpu näljahädale Etioopias. See on meile tõesti paras pähkel pureda.

Toidu tohutu raiskamine ei ole üksnes Prantsusmaa või Itaalia probleem. See elustiilist tingitud nähtus on levinud kõikides arenenud maades.

Kallis raiskamine


Ühendkuningriigi valitsusasutuste hinnangul visatakse seal ilmaasjata ära umbes üks kolmandik kogu toidust ja see läheb Briti tarbijatele maksma enam kui 13 miljardit eurot aastas.

Pealegi ei ole kannatajaks üksnes tarbija rahakott. Ränka hinda tuleb maksta ka keskkonnal, sest toidujäätmetest tekib igal aastal miljardeid tonne kasvuhoonegaase, mis atmosfääri paiskuvad.

Toidu raiskamise eest vastutab ka jaemüügisektor. Umbes üks kolmandik Euroopa rahvastikust elab üheliikmelises leibkonnas, aga supermarketites on enamik toitu pakitud neljaliikmeliste perekondade jaoks.

Ka kehvad ladustamistingimused ja toidu säilivuskuupäevade ebaselge märkimine suurendavad supermarketites äravisatava toidu hiigelkoguseid. Vaja on paremaid juhiseid ja rohkem teavet toidu säilimise kuupäevade kohta ning selles on poodnikel oma osa täita.

Kõige suurem süüdlane on aga ikkagi üksiktarbija. Peame endalt küsima, miks keedame toitu rohkem, kui jaksame ära süüa. Miks me ostame kolm kana kahe hinnaga, kui tegelikult oli vaja vaid ühte?

Kas meie ühisest mälust on kustunud eelmiste põlvkondade tarkused, kuidas targalt majandada - planeerida poeskäike ja kasutada toidu ülejäägid järgmisel päeval ära?

Me ei peagi üleöö muutuma täiuslikeks majapidajateks. Kuid väikesest mõttetööst ja mõõdukusest võiks abi olla. Olen päris kindel, et praeguse majanduskriisi ajal oleksid paljud väga õnnelikud, kui pere eelarvesse tekiks lisaruumi.

Kahjuks on väga vähesed aru saanud, kui palju toidu raiskamine tegelikult maksma läheb.

 Tootmine surve all

Kõikjal Euroopas, sageli rohujuure tasandil, on tekkinud mitmeid häid algatusi. Näiteks Ühendkuningriigis, kus toidu raiskamisest on saanud poliitiline küsimus, kujunes väga edukaks riiklik kampaania LoveFoodHateWaste (eesti k "Armasta toitu, vihka raiskamist").

Kaks aastat tagasi alanud kampaania on hinnanguliselt mõjutanud 1,8 miljonit inimest vähem toitu raiskama. Prügikasti jõudmisest on päästetud
137 000 tonni toitu, mis omakorda on säästnud 325 miljonit eurot Briti tarbijate raha.

Sellega on suudetud ära hoida  600 000 tonni kasvuhoonegaaside keskkonda pääsemine, mis on samaväärne New Yorgi-Tallinna edasi-tagasi lennu jooksul tekitatud 512 000 tonni CO2 heitkogusega. Seega mõjutab toidu säästlikum kasutamine nii eelarvet kui ka keskkonda.

On ka hulk eetilisi põhjusi, et tarbimishullusele vastu seista - eriti kui mõelda sellele, et maailma rahvaarv kasvab ja ulatub ÜRO andmeil 2050. aastaks 9 miljardini. See paneb toidutootmise tohutu surve alla.

Peame tootma rohkem, kuid väiksema keskkonnamõjuga. Põllumeestel tuleb hakata kasutama uusi kasvatusmeetodeid ja -tehnoloogiaid ning teadusuuringud ja innovatsioon on vaja põllumajandusettevõttes viia konkreetsete tulemusteni.

Kuid rohkem toitu toota ei ole ju mõtet, kui toiduahela ülemises otsas jätkub samal ajal tohutu ressursside raiskamine. See oleks sama, kui püüda energia-
varustuse probleeme lahendada üha uusi elektrijaamu ehitades, selle asemel et parandada majade isolatsiooni.

Enamik inimesi on mõistnud energia säästmise kasulikkust väiksemate elektriarvete ja vähema kasvuhoonegaaside koguse tekkimise kaudu. Toiduga on sama asi ja seepärast tuleks meil ka mahaläinud piima pärast nutta, eriti kui see on pahaks läinud.

Mariann Fischer Boel on Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Teehitus Pärnu mnt leitsakus
Juhul kui inimene kukub näiteks tööpostil kuuma tõttu kokku, siis on tegemist tööõnnetusega. Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Sander Sõõrumaa ütles, et kuumade ilmadega sagenevad pöördumised tööinspektsiooni poole. Täpset statistikat pöördumiste kohta aga ei peeta.
Praegused kuumad ilmad põhjustavad paljudele töötajatele ebamugavusi või lausa tervisehädasid.
Mustvee sadamahoone ja paadisilla ehitus, Jõgeva maakond, Peipsi pealinn
Mustvee 250-ruutmeetrise pinnaga ümmarguse sadamahoone ehitus maksab 1,1 miljonit eurot.
Võimuvõitluste poolest tuntud linnas valmib korraga sadamahoone, paadisild ja jõesild.
Seemnetest võileivakate (1)
27. juuli 2014 16:25
Seemnetest võileivakate
Päevalille-, kõrvitsa- ning linaseemned – kõige lihtsam seemnevalik, mille peaks kätte saama igast toidu- kauplusest. Muidugi võivad gurmaanid lisada kanepiseemneid ning teisigi, mida saadaval on ning mis maitseb.
Seemnetega leiva või saia sees oleme harjunud, kuid lisaks sellele võib neid kasutada ka võileiva katmiseks.
Sidrunilõhna ürdipeenrale (3)
27. juuli 2014 12:30
Sidrunilõhna ürdipeenrale
Sidrunaloisia väiketaimi on olnud kevaditi müügil aiakeskustes, suuremaid istikuid on pakutud ka laatadel.
Sidrun-liivatee ja sidrunmeliss on vanad tuttavad, aga kas olete enda jaoks avastanud ka sidrunaloisia ja moldaavia tondipea?
“Tuna & täna” päevakild: 27.07.2014
Kodutute jõulukontserdil Oleviste kirikus puhus torupilli Viljandi linnapea, muinsuskaitsja ja pärimusmuusik Ando Kiviberg.
Head torupillipäeva!