Metsanduslik ühistegevus 20 – mis saab edasi?

 (2)
                     
Metsanduslik ühistegevus 20 – mis saab edasi?
Toomas Lemming
Foto: Ingmar Muusikus

Täna möödub kakskümmend aastat metsandusliku ühistegevuse taastamisest Eestis (metsandusliku ühistegevuse alguseks Eestis peetakse 15.märtsi 1930.a., kui asutati Eesti Metsaühingute Liit).

24. aprillil 1992.a. kogunesid Sakus külma ilma ja tuisku trotsides Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) kutsel üle seitsmekümne talumetsaomaniku ja õigusjärgse maaomaniku.  Eesmärgiks oli asutada talu- ehk peremetsaomanike huvide ja õiguste eest seismiseks ning metsandusliku ühistegevuse edendamiseks ja koordineerimiseks oma üleriigiline organisatsioon.

Asutamiskoosoleku põhilised ettevalmistajad olid suurte kogemustega teenekad metsandustegelased: pikaaegne riigimetsade majandamise juht ja sellel ajal ETKL-i metsanduskonsulent Leonard Polli ning kauaaegne Põllumajandusministeeriumi kolhoosi- ja sovhoosimetsade (ehk endiste põliste talumetsade) majandamise juht Heino Väljaots. Nad tundsid muret, et metsaomanikest talumeestel ei ole metsanduslikke teadmisi ja kogemusi, puudub ühistegevus ning talumetsaomanikel ei ole oma huvide ja õiguste eest seismise oma organisatsiooni.

Kokkutulnutest 39 aktiivsemat metsandusliku ühistegevuse vajadust tunnetanud talupidajat ja õigusjärgset maaomanikku kirjutasid samal päeval alla Eesti Talumetsa Liidu asutamisdokumentidele ning valisid 15 liikmelise volikogu (igast maakonnast üks esindaja) ja 8 liikmeline juhatuse. Edaspidi koostati kohalike metsaühistute asutamise toetamiseks vastav juhend, metsaühistu näidispõhikiri ja teised näidisdokumendid. Juhatus jagas tööülesanded ja maakonnad, kus käidi kohapeal ühistegevusalast selgitustööd tegemas. Juba 1992.aasta suvel asutati ka esimesed kohalikud metsaühistud. Metsaomanikele hakati korraldama nõu- ja õppepäevi ning välja andma metsanduslikke teabematerjale. Talumetsade majandamise edendamiseks algatati 1994.aastal parima talumetsamajandaja väljaselgitamiseks iga-aastane konkurss, mis on jätkunud kuni käesoleva ajani.

1994. aastaks oli Eesti Talumetsa Liiduga ühinenud ka palju neid metsaomanikke, kes ei elanud kohapeal talus, vaid linnas ning selleks ajaks oli moodustatud juba ka 15 metsaühistut. Seepärast otsustati 1994. aastal muuta organisatsiooni nime ning uueks üle eestilise ühistulise ülesehitusega liidu nimeks sai Eesti Erametsaliit (EEML). Nime muutusest hoolimata jäi organisatsiooni eesmärk samaks - talu(pere)metsaomanike huvide ja õiguste eest seismine ning metsandusliku ühistegevuse arendamine. 2011. aasta lõpuks oli EEML-i liikmeiks 34 kohalikku metsaomanike organisatsiooni umbes 3400 liikmega.

Kahjuks ei saa aga õnnitleda selle ümmarguse tähtpäeva puhul Eesti Erametsaliitu, kes küll põhikirja järgi nagu jätkaks Eesti Talumetsa Liidu tegevust. Ma küll vaikselt lootsin, et Eesti Erametsaliit ikka kannatab põhikirja muutmisega vähemalt 24.aprillini 2012.a., kuid seda ei juhtunud. Haapsalus 9 .detsembril 2011.a. toimunud EEML üldkoosolekul muudeti firmametsaomanike ettepanekul ja survel Eesti Erametsaliidu põhikirjalist eesmärki. Firmametsaomanike huvide eest seisjate häälteenamusega sai ühe hetkega peremetsaomanike esindusorganisatsioonist (ning huvide ja õiguste eest seisvast organisatsioonist) ka firmametsaomanike huvide ja õiguste eest seismise organisatsioon. Sellega loobus Eesti Erametsaliit võimalusest tähistada ka oma organisatsiooni 20-ndat juubelit.

Eesti Erametsaliit on alates 2001. aastast ka Rahvusvahelise Peremetsade Liidu, IFFA (International Family Forestry Alliance) liige. IFFA ühendab läbi riikide peremetsaomanike organisatsioonide üle 25 miljoni peremetsaomaniku maailmas. Sellest, et EEML ei ole enam Eesti peremetsaomanike esindusorganisatsioon on informeeritud ka IFFA juhatust. Otsuse EEML liikmelisuse sobivuse kohta peavad tegema juba nemad. Siin on ka mõttekoht ETKL-ile. Kas metsafirmasid ühendav ja esindav organisatsioon on ikka sobilik olema eesti talupidajate keskorganisatsiooni liige?

Aga võib-olla oligi õige, et 9. detsembril 2011.a. maskid ükskord maha visati. Oligi lõpuks aeg sikud lammastest eraldada, nagu ütles üks teenekas talunik ja metsaomanik hiljaaegu. Firmasid huvitab see, kuidas peremetsaomanikelt puit ja metsamaa võimalikult odavalt kätte saada ning pärast veel ühistute kaudu ka oma äririskide maandamiseks riigi poolt makstavaid toetusi taotleda. Peremetsaomanikel on jälle huvi oma müüdava puidu eest võimalikult kõrget ja õiglast hinda saada ning soov oma esivanemate poolt väljaostetud põliseid talumaid oma omanduses hoida. Kuid kumma huvide eest siis nüüd EEML seisab ja keda ühendab?

Teoreetiliselt on kaks lahendust: kas EEML taastab oma endise (enne 09.12.2011 olnud) staatuse või peavad pea 93 000 peremetsaomanikku moodustama omale uue esindusorganisatsiooni. Viimasel juhul aga arvatakse EEML IFFA-st (mille asutajaliige EEML on) ja ETKL-ist välja ning uus üleriigiline peremetsaomanike huvide ja õiguste eest seisev organisatsioon astub EEML-i asemele IFFA-sse ning ETKL-i. Peremetsaomanikel on vaja oma organisatsiooni, mis arvestaks ka rahvusvaheliselt tunnustatud ühistegevuse põhimõtetega ning ühiskonna ees seisvate põhieesmärkidega. Eesti metsanduslik ühistegevus vajab ümberkujundamist ning ka kindlat rahvusvaheliselt tunnustatud ühistegevuse põhimõtetest lähtuvat seadusandlikku raamistikku.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Muhulased asutasid lambakolhoosi
Katrin Põld (paremal) ja Kadri Tali ütlevad, et lammastega tegelemine on olnud pidev õppimine, kuid midagi ülejõukäivat pole kolhoosis ette tulnud. Ühiselt saab takistustest kergemini üle ja rõõmud on suuremad.
Suvemuhulased võtsid hulga peale lambad, kes suviti nende maid rohust puhtaks söövad ning külma aja ühises talvekorteris veedavad. Kari kasvab ja karjamaid on rohkem, kui lambad süüa jaksavad.
Jaan Arder
Tabasalu perepäeval sai külastada kohapeal kirbuturgu ja laata. Õhtul tegi meeleolu Outloudz ja Apelsin.
Eile õhtul suri 62-aastasena laulja ja muusik Jaan Arder. Delfi andmetel leiti armastatud laulja surnukeha eile tema Lasnamäe korterist.
Lapsed saavad rohkem puu- ja köögivilja
Otepää lasteaia mudilased Oliver, Kristina, Kerti, Merelle ja Margo armastavad värsket puu- ja köögivilja väga.
Saabuvast koolisügisest kasvab toetusraha, mille eest saab pakkuda värsket puu- ja köögivilja lasteaialastele ning 1.−5. klassi õpilastele.
Kuuma päeva kosutus
24. juuli 2014 13:21
Kuuma päeva kosutus
Kann külma teed võiks suvisel ajal külmkapis varuks olla, siis saab janu korral alati võtta. Soovi korral lisada puuvilju või jääkuubikuid. Jooki ei peagi serveerima tavapäraselt tassist, selleks sobib ka klaas. Kaval on hoida suvisel ajal paar klaasi alati sügavkülmas, sest niisugusest tassist jooki pakkudes ei muutu see nii kiiresti soojaks.
Kui suvesoojuses tundub, et vesi ei võta enam janu ära, annab kosutust mõnus jäätee, mida saab kodus ise teha.