Metsanduslik ühistegevus 20 – mis saab edasi?

 (2)
                     
Metsanduslik ühistegevus 20 – mis saab edasi?
Toomas Lemming
Foto: Ingmar Muusikus

Täna möödub kakskümmend aastat metsandusliku ühistegevuse taastamisest Eestis (metsandusliku ühistegevuse alguseks Eestis peetakse 15.märtsi 1930.a., kui asutati Eesti Metsaühingute Liit).

24. aprillil 1992.a. kogunesid Sakus külma ilma ja tuisku trotsides Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) kutsel üle seitsmekümne talumetsaomaniku ja õigusjärgse maaomaniku.  Eesmärgiks oli asutada talu- ehk peremetsaomanike huvide ja õiguste eest seismiseks ning metsandusliku ühistegevuse edendamiseks ja koordineerimiseks oma üleriigiline organisatsioon.

Asutamiskoosoleku põhilised ettevalmistajad olid suurte kogemustega teenekad metsandustegelased: pikaaegne riigimetsade majandamise juht ja sellel ajal ETKL-i metsanduskonsulent Leonard Polli ning kauaaegne Põllumajandusministeeriumi kolhoosi- ja sovhoosimetsade (ehk endiste põliste talumetsade) majandamise juht Heino Väljaots. Nad tundsid muret, et metsaomanikest talumeestel ei ole metsanduslikke teadmisi ja kogemusi, puudub ühistegevus ning talumetsaomanikel ei ole oma huvide ja õiguste eest seismise oma organisatsiooni.

Kokkutulnutest 39 aktiivsemat metsandusliku ühistegevuse vajadust tunnetanud talupidajat ja õigusjärgset maaomanikku kirjutasid samal päeval alla Eesti Talumetsa Liidu asutamisdokumentidele ning valisid 15 liikmelise volikogu (igast maakonnast üks esindaja) ja 8 liikmeline juhatuse. Edaspidi koostati kohalike metsaühistute asutamise toetamiseks vastav juhend, metsaühistu näidispõhikiri ja teised näidisdokumendid. Juhatus jagas tööülesanded ja maakonnad, kus käidi kohapeal ühistegevusalast selgitustööd tegemas. Juba 1992.aasta suvel asutati ka esimesed kohalikud metsaühistud. Metsaomanikele hakati korraldama nõu- ja õppepäevi ning välja andma metsanduslikke teabematerjale. Talumetsade majandamise edendamiseks algatati 1994.aastal parima talumetsamajandaja väljaselgitamiseks iga-aastane konkurss, mis on jätkunud kuni käesoleva ajani.

1994. aastaks oli Eesti Talumetsa Liiduga ühinenud ka palju neid metsaomanikke, kes ei elanud kohapeal talus, vaid linnas ning selleks ajaks oli moodustatud juba ka 15 metsaühistut. Seepärast otsustati 1994. aastal muuta organisatsiooni nime ning uueks üle eestilise ühistulise ülesehitusega liidu nimeks sai Eesti Erametsaliit (EEML). Nime muutusest hoolimata jäi organisatsiooni eesmärk samaks - talu(pere)metsaomanike huvide ja õiguste eest seismine ning metsandusliku ühistegevuse arendamine. 2011. aasta lõpuks oli EEML-i liikmeiks 34 kohalikku metsaomanike organisatsiooni umbes 3400 liikmega.

Kahjuks ei saa aga õnnitleda selle ümmarguse tähtpäeva puhul Eesti Erametsaliitu, kes küll põhikirja järgi nagu jätkaks Eesti Talumetsa Liidu tegevust. Ma küll vaikselt lootsin, et Eesti Erametsaliit ikka kannatab põhikirja muutmisega vähemalt 24.aprillini 2012.a., kuid seda ei juhtunud. Haapsalus 9 .detsembril 2011.a. toimunud EEML üldkoosolekul muudeti firmametsaomanike ettepanekul ja survel Eesti Erametsaliidu põhikirjalist eesmärki. Firmametsaomanike huvide eest seisjate häälteenamusega sai ühe hetkega peremetsaomanike esindusorganisatsioonist (ning huvide ja õiguste eest seisvast organisatsioonist) ka firmametsaomanike huvide ja õiguste eest seismise organisatsioon. Sellega loobus Eesti Erametsaliit võimalusest tähistada ka oma organisatsiooni 20-ndat juubelit.

Eesti Erametsaliit on alates 2001. aastast ka Rahvusvahelise Peremetsade Liidu, IFFA (International Family Forestry Alliance) liige. IFFA ühendab läbi riikide peremetsaomanike organisatsioonide üle 25 miljoni peremetsaomaniku maailmas. Sellest, et EEML ei ole enam Eesti peremetsaomanike esindusorganisatsioon on informeeritud ka IFFA juhatust. Otsuse EEML liikmelisuse sobivuse kohta peavad tegema juba nemad. Siin on ka mõttekoht ETKL-ile. Kas metsafirmasid ühendav ja esindav organisatsioon on ikka sobilik olema eesti talupidajate keskorganisatsiooni liige?

Aga võib-olla oligi õige, et 9. detsembril 2011.a. maskid ükskord maha visati. Oligi lõpuks aeg sikud lammastest eraldada, nagu ütles üks teenekas talunik ja metsaomanik hiljaaegu. Firmasid huvitab see, kuidas peremetsaomanikelt puit ja metsamaa võimalikult odavalt kätte saada ning pärast veel ühistute kaudu ka oma äririskide maandamiseks riigi poolt makstavaid toetusi taotleda. Peremetsaomanikel on jälle huvi oma müüdava puidu eest võimalikult kõrget ja õiglast hinda saada ning soov oma esivanemate poolt väljaostetud põliseid talumaid oma omanduses hoida. Kuid kumma huvide eest siis nüüd EEML seisab ja keda ühendab?

Teoreetiliselt on kaks lahendust: kas EEML taastab oma endise (enne 09.12.2011 olnud) staatuse või peavad pea 93 000 peremetsaomanikku moodustama omale uue esindusorganisatsiooni. Viimasel juhul aga arvatakse EEML IFFA-st (mille asutajaliige EEML on) ja ETKL-ist välja ning uus üleriigiline peremetsaomanike huvide ja õiguste eest seisev organisatsioon astub EEML-i asemele IFFA-sse ning ETKL-i. Peremetsaomanikel on vaja oma organisatsiooni, mis arvestaks ka rahvusvaheliselt tunnustatud ühistegevuse põhimõtetega ning ühiskonna ees seisvate põhieesmärkidega. Eesti metsanduslik ühistegevus vajab ümberkujundamist ning ka kindlat rahvusvaheliselt tunnustatud ühistegevuse põhimõtetest lähtuvat seadusandlikku raamistikku.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
10 ootamatut küsimust targimale
23. oktoober 2014 05:15
10 ootamatut küsimust targimale
Teaduste akadeemia värke president Tarmo Soomere usub, et universumil on olemas Looja, kuid teaduslikult tõestada ei ole seda nähtavasti kunagi võimalik.
Maaleht esitas Eesti Teaduste Akadeemia uuele presidendile Tarmo Soomerele ilma igasuguse eelhoiatuseta kümme igavikulist küsimust armastusest, sõjast ja eestlusest.
Valga linnalehmad on ikka veel alles
Isegi ametnikud möönavad, et kui Valga vanamemmelt loomad ära võtta, võib ta elutahe kustuda.
Jaanuaris lubas kuurist laudaks kohandatud hoones kaht lehma ja kaht vasikat pidanud 82aastane Valga memm, et müüb loomad kevadel ära.
Kummikud ei tundu enam kummikud
23. oktoober 2014 05:15
Kummikud ei tundu enam kummikud
Kontsaga botikud. Sooja voodri ja lukuga mudel, mis sobib eriti hästi pükstega kandmiseks.
Tavaline kummik, mida praegusel vihmasel ja porisel ajal otstarbekas kanda, on aastatega saanud erksad toonid, paelad ja lipsud.
Juristi nõuanne
23. oktoober 2014 05:15
Juristi nõuanne
NELLI LOOMETS
Kui käsi on vallamajas sees, saab külateater hakkama
SEE Teater Erki Aule lavstusega “Limonaadi Ets”. Mängivad (vasakult) Ago-Allar Jürise, Vello Nõupuu, Marika Matvei, Meeli Piirikivi, Indrek Pangsepp, Gerda Raidla ja Andres Urb.
Ehkki riik harrastusteatreid ei toeta, püsib näitemängu tegemine maal jätkuvalt elus.
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
23. oktoober 2014 05:15
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
Seeni oli sel aastal nii palju, et andis metsast välja vedada.
Tänavune vegetatsiooniperiood andis rekordilisi saake nii põldudel kui metsas.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
Raamatud
23. oktoober 2014 05:15
Raamatud
Suur veinijuht.
Talv ei alga varakult, kuid kestab kaua
Arvo Saidla loeb mõlema metsseapõrna pealt ühtmoodi välja, et nii jaanuar kui veebruar pakuvad meile üsna käredat külma.
Maalehe ilmatargad on enamasti seda meelt, et vähemalt jõuludeni suurt külma ega rohkesti lund tulemas pole, tõsisem talv, kui see saabuma peaks, algab uuest aastast.
Kaardid kui Vene ajal: õiget kohta raske leida
Sillaotsa talumuuseumi varahoidja Jüri Kusmin, juhataja Kalju Idvand ning nõukogu liige Jürgen Kusmin on mures: külastajate teekond rehepeksumasi- nate ja omatehtud traktorite väljapanekuni võib vigase internetikaardi tõttu rappa minna.
Arvukad internetikataloogid juhatavad kätte ka asutuse või ettevõtte asukoha kaardil, kuid sageli teevad seda eksitaval moel.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
Küsitlus: Kas eelistate eestimaist toitu?
Irje Karjus
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
Eestis käib maavanemate vahetamine
Rakvere Ööjooksu korraldaja Marko Torm on ise ka maratoniga hakkama saanud.
Tänavu sai või saab otsa seitsme maavanema ametiaeg, lisaks siirdus Lääne maavanem Innar Mäesalu Riigikokku.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.