Pole algust ega lõppu

 (2)
                     
Maaleht
Pole algust ega lõppu
Foto: Sven Arbet

Eesti Televisioonis läinud nädalavahetusel näidatud telemängufilmi “Pimedad aknad” tituleeriti pisut enne selle taasesitamist kohe legendaarseks! Tule taevas appi, mille pärast?

Mida üldse tähendab sõna “legendaarne”, mis vähemasti meil Eestis on igal kirjakummardajal viimasel ajal lausa varnast võtta. Muinaslooline, ebaharilik, enneolematu, imepärane? No kuulge!

Sügavmõtteline ja äraseletatud

“Pimedad aknad” körtsiti kokku enam kui 40 aastat tagasi. Nõnda, et õmblused paistavad igal pool silma. Pole kontrollinud, kuid ei suuda uskuda, et omaaegnegi kriitika sellele filmitaiesele just teab kui pika pai tegi. Pigem vastupidi. Päris karm kriitika oli meil omal ajal. Kange ja kunstiliselt konstrueerituna tundus see film siis, palju pole asi paranenud ega muutunud ka seistes.

Film nimelt oma esialgsel kujul hävis tulekahjus ning seisab nüüd pisut teistsugusena ning uuenenuna meie ees.

Näitlejate kadunud hääled on asendatud kaasaegsetega. Sageli häirib, eriti tundlikuna mõeldud kohtade peal, vilets diktsioon ja summutatud pobin.

Palju filmi näilisest sügavmõttelisusest läheb nõndaviisi kaduma. Aga kuulates repliike, millest aru saad, pole sellest ka ilmselt eriti kahju. Film nimelt ei tule kusagilt, venib hirmsasti ning lõpuks ei vii ka kusagile välja.

Ei aita näitlejate nägudele manatud sügavmõttelised ehk äraseletatud ilmed.

“Pimedates akendes” korduvad pea kõikide Eesti kunsti poole sirutuvate filmide hädad: punnitatakse ja punnitatakse, aga ei midagi.

Sestap on lausa kahju filmi värvatud nii mõnestki heast näitlejast nagu Katrin Välbe, Ita Ever, Endel Pärn ja miks mitte Ada Lundver. Oo, miks te ei lase neil oma headust ilmutada, käis kogu aeg peast mõte läbi.

“Pimedad aknad” on vist ka ainus võimalus näha ning meenutada meie teatri varalahkunud lootust Jaak Tamlehte. Kena mees oli ja küllap ka andekas.

Väga kandev osa on persoonil nimega Mariana Taraszkijeviczòvna-Leoveer-Thaling. Kes või mis ta seal ometi on?

Teisalt, ja siin seisneb paljude Eesti filmide tõeline väärtus, me saame neid korüfeesid lihtsalt näha, meie, kes me oleme neid ehk näinud ka hiilgerollides.

Me võime need vaimud uuesti välja kutsuda filmiinimeste kujul. Praegused vaatajad aga ehk ei saagi aru, miks üks või teine mutt või onkel seal üldse istub, mõistmatult piinatud ilme näol.

Filmile stsenaariumi annetanud Lilli Promet teatavasti viibis Saksa okupatsiooni ajal Vene tagalas ega mõistnud mõhkugi, mis siin tol ajal sündis. No miks ta siis sellise asja ette võttis?

Kus olid tsensori silmad?

Aga mis seal mõista oligi, fašistid olid pahad, nende sabarakkudest rääkimata, ausatel inimestel lihtne polnud, ent lohutada võib, et neist said üsna peatselt tublid nõukogude inimesed.

Tegevus toimub nimelt 1944. aasta septembris, mil igasugused iseseisvusunistused said otsustava lopsu.

Film sellest mõistetavatel põhjustel rääkida ei saanudki, pisut üllatasid oma kolikoormatega mööda ­maan­teid kiirustavad inimesed. ­Kuhu nad läksid? Ning kelle eest? Sakslased sõitsid neile vastu, kuid kes olid kannul?

Eh, tahaks siin küsida, kus olid inimese parima sõbra tsensori silmad? Nii et igas filmis on alati ka midagi head ja huvitavat, nagu väitis kuulus Ingmar Bergman vanu Hollywoodi linte vaadates. Selle mõtte ja lootusega heitkem pilk ka “Pimedatele akendele”.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kepikõnd on treening ja lust
20. aprill 2014 16:05
Kepikõnd on treening ja lust
Käimiskeppe saab kasutada ka võimlemisvahendina – kas kepikõnni alguses, lõpus või keskpaigas. Fotol treenerid Siret Kosk ja Merike Peek.
Haapsalu linna tänavatel ei ole üldse võõras vaatepilt, kus 15–25 kepikõndijat ühi­selt ringi liiguvad – neil on treening. Meid ei vaada­ta enam imelikult ja suusanaljad on lõplikult kadunud.
Metsarikkumised 2013. aastal
20. aprill 2014 15:35
Metsarikkumised 2013. aastal
Pilt on illustreeriv
Algul külasse, siis põhumajja elama
Maris ja Iisak Andreller usuvad, et peavad otsust linnast Säpina külla kolida õigeks ka aastate pärast.
Tallinna neiu armus väliseesti noormehesse ja meelitas tolle siia jääma, seejärel aga maale kolima.
“Tuna & täna” päevakild: 20.04.2014
Massiivne väravatorn Tian'an Meni väljaku ääres, kus Mao Zedong kuulutas 1949. aastal välja Hiina Rahvavabariigi.
Head hiina keele päeva!
Mitmel moel kaunistatud munad
20. aprill 2014 11:39
Mitmel moel kaunistatud munad
Sügavkülmutatud arooniatega värvitud munad. Munapeekrisse on pistetud ka paar sulge, ikka edevuse pärast.
Juba mõni nädal enne lihavõttepühi võtavad väikesed lapsed teemaks, kas mune värvitakse reedel või pühapäeval.
Tore, viimaks ometi läheb soojaks!
Narva neiu Diana Dobronravova rõõmustab ilusa kevadilma üle, sest ees seisab sõit Sillamäele sõbranna sünnipäevale.
Kevadpühad kingivad ilmamuutuse – kauaoodatud soojus värvib mõne päevaga muru roheliseks ja paneb pungad puudel kiiresti avanema.
Kas nuutrihaigus võib rapsikasvatust ohustada?
Vasakul – nuutri tõttu hävinud taliraps, sort ‘Rohan’; paremal – nuutriresistentne sort ‘Mendel’.
Tootjate hulgas üha enam populaarsust koguv raps on hea vahekultuur teraviljadele. Ühtlasi annab ta viljelejale üsna kopsakat kasumit.
Letil ja vorstis napib kodumaist liha
Lihaletis kaupu valides pole ostjal sageli aimugi, kust tooraine pärit. Tihtilugu võib vihje anda odav hind.
Tarbijad teavad, et turul ja poodides müüakse enamasti Eestist pärit sealiha ning ka toodetes kasutatakse kodumaist. Tõde võib aga olla ehmatav.
John Deere 7250R (1)
19. aprill 2014 12:25
John Deere 7250R
John Deere’i traktorid on läbi aegade silma paistnud uuendusmeelsusega, takistamata traktoril samas jäämast kordu- matult omanäoliseks.
2014. aastal müügile jõudvad uued John Deere’i 7R-seeria traktorid on erksad ja suudavad palju.
Hobused ja ratsakool tõid ettevõtliku naise tiitli
Terje Saks soovitab laste inimesteks kasvatamiseks nad ratsutama tuua. Pildile jäi ta koos suksu Fantaga.
MTÜ ETNA Eestimaal hindas tiitliga ettevõtlik naine 2013 Terje Saksa, kes juhib Tartumaal tegutsevat ratsakooli.
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne.
Head tsirkusepäeva!
Valik: värske ja kallis või külmutatud ja odav
Mingil imelikul põhjusel on Leedu redis poole kallim kui Hollandi oma. Aeg on sealmaal, et varsti peaks saama ka kodumaiseid.
Kuigi turulettidele on jõudnud juba esimesed uue hooaja köögiviljad, on need enamasti kaugetest maadest imporditud.