Uue seaduse järgi tuleb edaspidi arvestada just asjassepuutuvate ettevõtete tegevuse koosmõju terves piirkonnas ja lõhnaainete piirväärtuste ületamise korral tuleb ettevõtetel koostada konkreetne tegevuskava häiringu lõpetamiseks.

Kavad esitatakse Keskkonnaametile, kes modelleerib läbi kavade mõju õhukvaliteedile. Kui planeeritud tegevuste mõju pole piisav, saab amet nõuda lisameetmeid. Samuti saab kava tunnistada ebapiisavaks hiljem, kui selgub, et tegevused pole soovitud tulemust andnud.

“Inimeste lõhnataju on erinev ning seetõttu on lõhnataseme hindamine keeruline ja aeganõudev töö. Kindlasti võtavad ka ettevõtete investeeringud aega ning kõik probleemid ei lahene üleöö. Uus seadus annab aga senisega võrreldes nii ettevõtetele kui kohalikele elanikele selgema teadmise, kuidas probleeme ära hoida ning nende korral tegutseda,” ütles keskkonnaminister.