FOTOD: Hernehirmutiste oksjonil läks rebimiseks

                     
Maaleht
FOTOD: Hernehirmutiste oksjonil läks rebimiseks
Publiku lemmiku Plekk-Poisi autorid olid isa ja poeg – Boris (paremal) ja Heikki Lehis.
Foto: Ingmar Muusikus

Võhma lillepäeval toimunud hernehirmutiste oksjonil kujunesid kõige popimaks uudse lähenemisega hirmutised.

Võhma gümnaasiumi käsitöö ja majanduse õpetaja Heli Lehis puutub iga päev kokku sellega, et lastele tuleb lisaks käsitööoskustele õpetada ka meisterdatud asjade müümise
kunsti.

Hernehirmutiste oksjon on üks võimalus need kaks asja ühendada.

Heli Lehise ema ja kooli endine direktor Tiiu Nõmm käis tütre idee välja Võhma aiandusseltsis Kanarbik, mis korraldas tänavu juba kolmandat aastat lillepäeva.

Seltsi juht Riho Teras haaras mõttest kohe kinni ja nii otsustatigi lillepäeva raames teha hernehirmutiste näitus ja oksjon.

Nõmm kui aastate jooksul oma koduaia kirsside ja maasikate tarbeks mitmeid hirmutisi meisterdanud asjatundja sai ülesandeks panna kirja nõuded, millele taiesed peavad vastama.

“Esiteks peab hernehirmutis hirmutama,” loetles Nõmm nõudeid. “Lisaks peab see olema valmistatud vanadest, taaskasutatud asjadest.”

Kolmas tingimus oli, et hernetont terve suve ilmastikuolusid trotsides vastu peaks.

Oksjonikuulutus koos hirmutiste meisterdamise üleskutsega pandi Võhma linna lehte.

Inimeste huvi oli oodatust suurem. Tonte meisterdasid nii kooliõpilased, käsitööringis osalejad kui ka ümberkaudsed elanikud.

Lillepäevale kogunes rahvale enne oksjonit vaatamiseks paarkümmend taiest.

“Osad ei julgenud enda oma tuua, nähes, kui vahvad ja lennukate ideedega teiste hernehirmutised on,” naeris Tiiu Nõmm.

Publik valis enda lemmikuks Plekk-Poisi, mis oli valmistatud konservipurkidest. Need olid sisaldanud peamiselt kassitoitu, aga ka Felixi praekapsast ning herne- ja maisikonserve.

Baretiks sai potikaas, silmadeks õllepudeli korgid ning ninaks potikaane nupp.

Võiduhirmutise autorid olid isa ja poeg – Boris ja Heikki Lehis. Viimane tunnistas, et tal ei ole väga mahukat hirmutiste valmistamise kogemust, kuid plekkpurgid tundusid materjalina hea valikuna, kuna need kolisevad tuulega ja peaksid seega sulelisi marjadest eemale peletama.

Oksjonil olid kõik hirmutised väljas alghinnaga kaks eurot. Plekk-Poisi hind tõusis viie euroni, kuid kõige popimate hirmutiste osas läks tihedaks rebimiseks ja kalleima eest käidi välja 20 eurot.

Kõige nõutumaks osutusid koolipoiste valmistatud, puidust ja pajuvitstest tehtud linnukujulised hirmutised. Kaks sellist hernehirmutist soetas oksjonilt perekond Ahtse.

Seevastu pooled tondid jäid müümata, enamasti just kõige traditsioonilisemad, kes olid saanud selga omaniku või ta pereliikmete vanad riided.

“Eks inimesed arvasid, et võivad ise ka kodus sellise teha,” märkis Nõmm.

Lisaks hirmutistele toimus Võhma lillepäeval ka taimede oksjon ja seal kerkis kõrgeim hind 35 euroni. Nii palju maksti aiandusseltsi Kanarbik juhi Riho Terase poolt seemnest kasvatatud haruldase priimula
eest.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Eesti metsatehnika pälvib üleilmset tunnustust Fotogalerii
2. september 2014 15:24
Eesti metsatehnika pälvib üleilmset tunnustust
Metsise hoovil seisab uhiuus väljaveotraktor, mille kohta firma juhataja Ivo Jürgenson ütleb, et tegelikult on see juba müüdud Valgevenesse ja ootab nüüd, millal ostja tollipaberid korda ajab ja masinale järele tuleb.
Eesti on metsariik ja eestlased metsarahvas ning neile asjaoludele kohaselt on ennast siinmail sisse seadnud ka mitu ettevõtet, mis juba aastaid mitmesugust metsatehnikat toodavad.
Igal puul on hind – nii raiutaval kui istutataval
Puude säilitamine hoone juures pole Nõmmel sageli võimalik. Selliste puude raie tuleks juba projekteerimise käigus ette näha, et hiljem poleks nende auku kukkumise ohtu ning ootamatut asendusistutuse nõuet.
Tuhandete puude raiumine igal aastal tekitab linnakeskkonnale tuntavat kahju. Tallinna keskkonnaameti metsavaht-dendroloog Sulev Järve selgitab, mille alusel tuleb tiheasustusalal ehitustele ettejäävad elujõulised puud asendada uutega.
Pagarikoda"Pagar Võtaks" Vana-Lõuna tänaval
Pagarikoja juht Reet Rum demonstreerib kihilisi küpsiseid, mida tehakse klientide soovil.
Puhta tooraine usku pagarikoda Pagar Võtaks on mahedaid pagaritooteid valmistanud juba ligi kaks aastat.
Julge ja rõõmus Manni portselan
1. september 2014 16:05
Julge ja rõõmus Manni portselan
Maiasmokkadele mõeldud serviisil näeb plaatinaga maalitud mummuke välja nagu pisike peegel keset graafilist kapsalehemustrit. Helesiniste teetasside seest leiab jooja veel ühe väikese sinise õie.
Manni ehk Mariliin Kindsiko maalib valge portselani muinasjutuliseks ning õpetab seda kaunist ala ka huvilistele oma kunstistuudios.