Kanepit ähvardavad erakorralised valimised

 (11)
                     
Maaleht
Kanepit ähvardavad erakorralised valimised
Praegune Kanepi vallavanem Urmas Hallap ei tea, kas tal edaspidi enam iga päev vallamajja asja on − uus volikogu võib ju temagi välja vahetada.
Foto: Raivo Tasso

2500 elanikuga Kanepi vallas Põlvamaal tuleb 1. aprillil kokku asendusliikmetest koosnev vallavolikogu, aga võib-olla ei suuda seegi samm erakorralisi valimisi ära hoida.

Riigikohus tunnistas Kanepi vallavolikogu tegutsemisvõimetuks, kuna see ei kinnitanud pärast eelmisele vallavanemale umbusaldamise avaldamist nelja kuu jooksul ametisse uue vallavalitsuse liikmeid.

Nii lõppesid juba 18. septembrist kõigi vallavolikogu liikmete volitused.

“Ma oleks pidanud esitama vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks nelja kuu jooksul, aga mul jäi see kahe silma vahele, samuti volikogul,” tunnistab möödalaskmist Kanepi vallavanem Urmas Hallap.

Nüüd on segadust Kanepis palju. “Tegutsemisvõimetu” volikogu on võtnud vastu omajagu otsuseid, mis osutuvad nüüd õigustühiseks. Sealhulgas tänavuse aasta valla eelarve.

“Ega ma ole selleski kindel, kas uus volikogu mindki ametisse jätab, teadmatus on suur,” arutleb vallavanem.

Õiguse saamise pikk tee

Kanepi valla elu kulges paarkümmend aastat kauaaegse vallavanema Aivar Lutsu juhtimisel. Viimatistel valimistel kogus ta 421 häält, peaaegu pool Keskerakonna nimekirjale antud häältest.

Oma tuules aitas ta 13-liikmelisse volikokku tuua KE nimekirjast üheksa inimest.

Paraku hüppasid mõned hiljem alt ära ja läinud aasta 17. mail avaldasid seitse volinikku talle umbusaldust. Sel juhul peab vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS) tagasi astuma ka kogu valitsus.

Kuigi pärast umbusalduse avaldamist jäid eelmise valitsuse volitused kehtima, siis seda vaid uuele valitsusele volituste andmiseni. Nii tekkiski volikogul kohustus kinnitada ametisse uued valitsuse liikmed.

Seadus näeb tähtajaks neli kuud umbusalduse avaldamise päevast arvates, vastasel juhul toob see kaasa volikogu tegutsemisvõimetuse. Just nii Kanepis juhtuski.

Pööre alles Riigikohtus

24. jaanuaril esitasid kuus Kanepi vallavolikogu liiget − Aavo Maat, Meinhard Aljes, Ainar Põder, Arno Kakk, Avo Kruusla ja Aivar Luts − Kanepi valla valimiskomisjonile avalduse.

Avalduse sisu oli selles, et kuna nelja kuuga ei kinnitanud volikogu vallavalitsuse liikmeid, on volikogu muutunud tegutsemisvõimetuks ning määrata tuleb asendusliikmed.

“Tuvastasime jaanuari lõpus seaduserikkumise ja juhtisime sellele valla valimiskomisjoni tähelepanu ning nõudsime seaduse täitmist,” selgitab Luts.

Valla valimiskomisjon jättis kuue voliniku avalduse rahuldamata.

Küll aga kutsusid omaaegsed Lutsu umbusaldajad 30. jaanuaril kiirelt kokku volikogu erakorralise istungi ning kinnitasid seni kinnitamata olnud vallavalitsuse liikmed.

Õigust ei saadud ei maakonna ega ka vabariigi valimiskomisjonilt. Pöörde asjade käiku tõi pöördumine Riigikohtusse.

12. märtsil avaldas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium seisukoha, kus märkis, et kaebajad ei olnud valla valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamise ajal enam vallavolikogu liikmed.

KOKSi järgi olid nende volitused enne tähtaega automaatselt lõppenud – eks ikka volikogu tegutsemisvõimetuks muutumise pärast.

21. märtsil võttis vabariigi valimiskomisjon vastu otsuse järelevalve teostamiseks Kanepi valla valimiskomisjoni tegevuse üle, et volikogu asendusliikmete määramine ja esimene istung toimuks seaduspäraselt ja tähtajaliselt.

Volikogu senine esimees Vahur Tohver kinnitab aga jätkuvalt, et tegu oli näpuveaga. Kui nad olnuks sellest teadlikud, võtnuks vallavalitsuse ametisse kinnitamine vaid paar minutit.

“Vastaspool kasutas ära meie näpukat ja ootas vaid hetke, et umbusaldajatele ära teha ja võimule tagasi tulla,” usub Tohver.

“Me ei tahtnud rohkemat, kui et seadustest kinni peetaks. Kui sellest jaanuaris teada saime, alles siis hakkas ratas veerema,” lükkab Arno Kakk, üks kuuest õiguse eest sõdinust, Tohvri väite ümber.

Kas uued valimised?

Aivar Lutsu sõnul on neile, kes nad vaid seaduste täitmist nõudsid, nüüd hakatud näpuga näitama ja pahandama.

“Aga kuhu me nõnda välja jõuaks, kui täna vilistame ühele, homme teisele seadusele? Kahju oleks ju palju suurem olnud, kui see alles sügisel enne valimisi oleks välja tulnud,” leiab ta.

Endine volikogu juht Tohver ja endine vallajuht Luts ei tea, mis saab tegutsemisvõimetu volikogu vastu võetud eelarvest.

Juhul kui see tõesti õigustühiseks osutub, võivad terendada ennetähtaegsed volikogu valimised, kuna eelarve vastuvõtmise viimane päev on seaduse kohaselt 31. märts, tegutsemisvõimeline volikogu tuleb aga kokku alles 1. aprillil.



VÕIMUTU VÕIM

Tegutsemis-võimetuks muutunud volikogud*

- 1. aprillil 2012 muutus tegutsemisvõimetuks Vaivara vallavolikogu Ida-Virumaal, kuna ei
suutnud õigeaegselt eelarvet vastu võtta.

- 2001. aastal muutus tegutsemisvõimetuks Paldiski linnavolikogu Harjumaal, kuna ei võtnud tähtaegselt eelarvet vastu.

Allikas: Riigikogu kantselei valimiste osakond

*Nimekiri pole täielik

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Külad oma kuulsuste kannul
23. august 2014 17:02
Külad oma kuulsuste kannul
Mõnda maakohta külastades on tavaline küsimus, et kas siin ikka lapsi ka elab ja kooliharidust antakse. Viljandimaal Suure-Jaanis saavad mõlemad küsimused õnneks jaatava vastuse. Pildil joostakse võidu ümber Suure-Jaani järve.
Kui sul pole heliloojaid Kappe, olgu vähemalt Hugo Hommik, Romeo Mukk või Eve Loode, kellega võib uhkustada Suure-Jaani vald.
Üksmeel, mis hämmastas kogu maailma
Balti kett lookles Eestis enam kui 211 kilomeetrit Tallinnast Rapla ja Türi kaudu Viljandisse, sealt Eesti-Läti piirini.
23. augustil 1989 moodustatud inimkett läbi kolme Baltimaa kujunes enneolematult võimsaks ja selge sõnumiga aktsiooniks. See oli tee vabadusele.
Küsitlus: Millises paigas olite teie 1989. aasta 23. augustil? Loosime Facebookis välja kolm Maalehe termostassi! (16)
23. august 2014 08:50
Turgutus aiatööst väsinud kätele
Võtke lusikatäis meresoola, värskeid või kuivatatud roosi kroonlehti, 2–3 lusikat piimapulbrit ja paar tilka oliiviõli. Valage see kõik üle sooja veega ning leotage käsi paarkümmend minutit.
Kui jalad on väsinud, siis leiame ikka hetke, et istuda ja jalgu puhata. Samas ei tohiks ka oma käsi unarusse jätta.
Milline on parim ilm mõrvaks? (8)
22. august 2014 15:50
Milline on parim ilm mõrvaks?
Ilma mõju kuritegudele teadis ka staardetektiiv Sherlock Holmes. Selles filmikaadris käib võitlus elu ja surma peale: Holmes (Vassili Livanov) on vastakuti oma põhivaenlase James Moriartyga (Viktor Jefremov).
Kas õnnetustel ja kuritegudel on seost ilmaoludega, sellele aitab vastuseid leida kohtumeteoroloogia.
Maainimese peas sünnivad pöörased lood
Läsna külateatri etendus “Kriminaalne lugu Pulli pubis” on jõudnud kohta, kus rahvas näeb 500eurost.
Kuhjavere X külateatrite festivalil Viljandimaal meeldisid publikule eriti need lood, mille trupid olid ise välja mõelnud ja lavale seadnud.
Mesilaste vaenlased: ilm, kiskjad ja rumal mesinik
Heiki Luhaga samal ajal alustas mesindusega vanem vend Raul Luha (pildil). Sel hooajal on ta üheksalt perelt saanud 54 kilo mett ja loodab enne suve lõppu veel korraliku saagi saada
Geograafilise asukoha ja ilma kõrval mängivad meesaagi kujunemisel väga suurt rolli mesiniku oskused ja hoolsus.
Kui Eesti tudengeid napib, õpetame hoopis võõrkeeles
TTÜ keemia- ja materjali- tehnoloogia teaduskonna polümeermaterjalide instituudi puidutöötlemise õppetooli juhataja professor Jaan Kers ootab rohkem tudengeid.
Eesti soost tudengite vähesus eriti tehnilistel erialadel sunnib ülikoole üha rohkem tähelepanu pöörama välismaalaste üliõpilaseks värbamisele.
Suvised hädad kurgi ja tomatiga
Punane kedriklest on kasvuhoones kurgi hävitanud – kurk on kolletunud, lehed kuivanud ja kaetud kahjuri võrgendiga.
Sooja saabumisega tekkis paljudes kasvuhoonetes õhupuudus ning suur haigus- ja kahjurioht.