Kõige arvukamalt keskkonnarikkumisi tuvastati aasta esimesel poolel kalapüügil

Keskkonnainspektsioon alustas tänavu esimesel poolaastal keskkonnaalaste õigusrikkumistega seoses 719 väärteo- ja 17 kriminaalmenetlust.

Sarnaselt varasemate aastatega tuvastati kõige arvukamalt kalapüügirikkumisi, mille põhjal alustati 350 väärteo- ja neli kriminaalmenetlust. Lisaks avastasid ja eemaldasid inspektorid veekogudest 561 korral selguseta kuuluvusega püügivahendeid, peamiselt ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta nakkevõrke.

Selguseta kuuluvusega nakkevõrgud on probleem, millega tuleb kahjuks pidevalt tegeleda, sest neid kipuvad püügile seadma nii harrastuspüüdjad kui ka kutselised kalurid.

Väärteomenetluste seas on arvukamalt veel jäätme- ja jahiseaduse alusel algatatud menetlusi, vastavalt 114 ja 68 väärteomenetlust. Ülejäänud 187 väärteomenetlust jagunevad üheksa erineva valdkonna vahel.

Keskkonnalaste rikkumiste eest määrati trahve kogusummas üle 100 tuhande euro, mis teeb keskmiseks trahvisummaks 132 eurot.

Esimesel poolaastal tegi inspektsioon ka 14 ettekirjutust, sealhulgas ranna- ja kaldakaitse, veekaitse, kaitstava loodusobjekti kaitse ning jäätmekäitlusnõuete täitmiseks.

Kriminaalmenetlus algatati kokku 17 korral. Lisaks neljale kalapüügirikkumisele on uurimisel ebaseaduslike kaevandamiste, metsaraiete, kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramise ja keskkonna saastamisega seotud juhtumid.

Keskkonnaalaste rikkumistega kaasnenud kahjusummaks hinnati kokku üle 157 tuhande euro.