Koolisööklad söövad ettevõtjate tulu

 (20)
                     
Maaleht
Koolisööklad söövad ettevõtjate tulu
Turismitalu perenaine Laivi Mesikäpp osutab murele, mis vaevab paljusid maaettevõtjaid – valla toel tegutsev koolisöökla saab pakkuda odavamat teenust. Foto: Mirjam Nutov
.

Toitlustusettevõtte juht on maruvihane, sest valla kool pakub lisaks koolilõunatele ka peo- ja peielauateenust ning seda turuhinnast hulga odavamalt.

“Tähelepanu, vallakodanikud! Kui siin on kedagi, kes soovib kandideerida Meremäe kooli kokaks, siis palk on sama hea kui taluski ja boonusena saab teha haltuurat, mida eraettevõttes teha ei saa,” väidab Võrumaa ettevõtja, Meremäel asuva Setomaa turismitalu perenaine Laivi Mesikäpp.

Haltuura, millest Mesikäpp räägib, seisneb koolis peo- ja peielaudade korraldamises allapoole turuhinda.

“Haltuurat tehakse teie maksude arvelt, mille halturtšikud oma taskusse pistavad. Elagu ENSV!” deklareerib Mesikäpp.

Ta on tige ja nurka surutud. Ta on just teada saanud, et Meremäe kooli direktor, kes otsib juba mõnda aega koolile kokka, on helistanud ka tema turismitalus töötavale kokale ja väidetavalt pakkunud võimalust asuda tööle Meremäe kooli.

See oli Mesikäpa jaoks viimaseks tilgaks karikas. “Kas valla eesmärk ei peaks mitte olema ettevõtjate heaolu ja huvi vallas tegutseda?” küsib ta.

“Ma lihtsalt küsisin nõu äkki,” pareerib Meremäe kooli direktor Igmar Matto. Mitte ühekski hetkeks ei eita aga Matto seda, et Meremäe koolis tõepoolest saab tellida peo- ja peielaudasid.

“Ettevõtja arvab, et mina teen liiga, aga minu eelarvesse on ka kirjutatud omatulu sisse ja kui ma seda ei täida, siis ma pole täitnud kooli eelarvet,” ütleb Matto nõutult.

Koolid pakuvad peopaika

Matto sõnul käib peo- ja peielaudade tellimine koolis lihtsalt. Kliendil tuleb maksta ruumi rent, vist 20 eurot tund, ülejäänu toimub juba kokkuleppel kooli kokaga.

“Toiduained võib ise tuua või otsib kokk, seal on juba siis tööraha ka sees,” räägib Matto.

Tema meelest on see normaal­ne, et koolisööklas ongi laudade tegemine odavam.

“See on igal pool nõnda,” ütleb ta. “Ruum on ju nagunii köetud, pliit on nagunii soe ja ventilatsioon nagunii töötab.”

Meremäe pole aga sugugi ainuke kool, kes sellist teenust pakub. Seda tõestab valikhelistamine 15 kooli, ühte igas maakonnas. “Tere! Kas teie koolis saaks sünnipäeva pidada?” kõlab küsimus.

Üksnes kolme maakonna koolid ütlesid sirgejoonelise “ei”. “Me oleme ikkagi haridus-,
mitte toitlustusasutus,” kõlas üks kindel vastus.

Teised asusid aga läbirääkimistele.

Skeem on sarnane Meremäe kooli omaga. Ainult selle erinevusega, et mõnes kohas on ruumi rentimisel hind ja mõnes pole. Kogu toitlustamise pool ja kokale maksmine käib ainult ja ainult sularahas.

“Meie vaatame sellele väga hästi, kui on tehtud ühiskondlik hoone, kus saab ka ametlikult toitlustada,” vastab Tartu valla vallavanem Aivar Soop. Tema sõnul on selline teenus mõeldud eelkõige valla inimestele

Kõrveküla põhikoolis on toitlustamise hind 12.50 eurot nägu, lisandub 55 eurot ruumi rentimise eest. Viimanegi summa oleneb aga kokkulepetest. “Kui on pikaaegne meie töötaja, siis on üks hind ja kui keegi teine, siis teine hind,” ütleb Soop.

Kokale mustalt maksmist vallavanem kommenteerima ei kiirusta. “Meie seda ei näe, et kokale mustalt makstaks,” ütleb Soop.

Eelnev kontrollkõne Kõrveküla kooli räägib aga enda eest. “Me teeme seda mustalt oma vastutulekul,” vastatakse.

Kool peab teenima omatulu

Võrumaal Obinitsas tegutseva Taarka Tarõ OÜ perenaine Rieka Hõrn ei muretse niivõrd sellepärast, et kool võtab tema eest kliendid ära.

“Tegelikult on meil küla vahel väga palju räägitud, et pärast seda, kui koolis on pidu olnud, haisevad ruumid tubaka järele.”

Hõrn pole ainuke. Bändimees, kes on käinud just koolisööklas muusikat tegemas, rääkis nii: “Üks hull vanamees tegi seal poiste WCs suitsu, me siis irvitasime, et dire tõmbab esmaspäeva hommikul poisid letti...”

Põhimõtteliselt peaks suits-viin ju tabu olema. “Kuidas te aga sellesse suhtute, et kooli territooriumil, kus on suitsetamine ja joomine keelatud, viina juuakse ja suitsu tõmmatakse?” küsin Aivar Soobilt.

“See on meie ühiskonna osa. Me peame sellega paratamatult leppima, läbi sõrmede vaatama,” on tema lühike vastus.

Et kõik kaardid selged oleksid, uurin, kas ka Kõrveküla koolil on kohustus teenida omatulu, seda, millele viitas Meremäe kooli direktor Matto.

“Omatulu teenimine pole meil mingi kohustus,” vastab Soop.

Meremäe vallavanem Rein Järvelill on aga veendunud, et kui vallas on olemas kool ja koolis söökla, siis peab see ka teenuseid osutama.

“Kõik valla allasutused peaksid tegelema omatulu teenimisega,” teatab Järvelill. “Seda muidugi turuhindu arvestades.”

Probleemi tõstataja Mesikäpp tõdebki, et tegelikkuses poleks tal midagi selle vastu, kui koolisööklas pakutakse toitlustamisteenust. “Seda juhul, kui seda tehakse ametlikult ja kui vald rakendab koolisööklat samadel alustel, nagu teeb seda eraettevõtlus,” räägib Mesikäpp. Praegu see tema sõnul nii pole.

Mis puudutab koolides toitlustamise ametlikku poolt, siis veterinaar- ja toiduameti andmeil pole koolidele vaja eraldi tunnustamist peo- ja peielauateenuse pakkumiseks.

Ameti jaekaubanduse büroo peaspetsialist Eve Kukk selgitab, et kui kooli söökla on tunnustatud toitlustamise valdkonnas, mida ka kõik koolilõunat pakkuvat koolid on, siis sellest piisab.

Hirmodava toidu varjus

Räpina vallas tegutseva Puuriida pubi omanik Laura Hiis tunnistab, et veel paar aastat tagasi valitses neilgi olukord, mille üle Mesikäpp praegu pead murrab.

“Mina olin siin ainuke toitlustaja, ning kuna koolisööklas lubati samaaegselt hirmodavalt toitu, siis meie istusime siin tühjalt,” meenutab Hiis möödunud aegu. “Muidugi mõtlesime, et miks meie peame ettevõtjatena töökohti looma ja makse maksma, kui meil võetakse leib käest.”

Hiisi sõnul lõppes see olukord aga kiiresti, sest ühelt poolt hakkasid õpetajad protestima ja teisalt said ka vallaametnikud aru, et oma valla toitlustusettevõtteid pole mõtet välja suretada.

“Koolisööklas on hulgiladude baasilt võimalik hulga odavamat hinda pakkuda ja tegelikult solkis see mõnes mõttes turgu,” ütleb Räpina vallavanem Teet Helm tagantjärele. “Parem olgu siis avalikud toitlustajad, kes konkureerivad omavahel võrdsetel alustel.”

Helm on ka seisukohal, et kindlasti ei peaks kool tegelema lisatulu teenimisega.

“Kooli kohustused on hoopis teised,” ütleb ta.

Konkurentsiameti seisukoht selles paljudes omavalitsustes ilmselt valusas küsimuses on aga järgmine:

“Koolisööklatel on tulenevalt maksumaksja toest lihtsalt kulud madalamad,” nendib ameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits. “Üldpõhimõttena leiame meie, et avalik sektor peaks oma tegevusega jälgima, et konkurentsi ei kahjustataks.”

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Korilasel peenike peos (4)
28. august 2014 16:26
Korilasel peenike peos
Metsaandide kokkuostuga tegelev Aleksei Vertepov tunnistab, et kui kukeseeni Setumaal veel jagub, siis mustikatest pole kippu ega kõppu.
Lumeta talv, külm kevad ja põuane suvi surub korilased nurka – marju pole ja seenegagi on kehvad lood.
Kui Obama tuleks külla, mis teeksite…
Hetk enne seda, kui eestlased ja venelased Kiviõli bussijaamas Obama pildi vaatamise järel kahte lehe löövad ning kumbki omas keeles ja oma nurgas teda kiitma või laitma hakkavad.
Virulased kutsuksid Ameerika presidendi nii kartulit võtma kui ka viskit mekkima. Välistatud pole aga ka laus-sõimust osasaamine.
Õpetajaid on maale raske leida, sest neid on liiga palju!
Rõõm kohtuda: Puhja gümnaasiumi algklasside õpetaja Lea Järv ootab esimesse klassi 24 õpilast. Koolilastele on koolitöö alati täiskohaga, kuid õpetajad peavad tihti leppima osalise töökoormusega.
Kaugemate maanurkade koolid on sageli hädas nõuetele vastavate pedagoogide leidmisega. Paradoksaalsel moel on õpetajate puuduse põhjuseks asjaolu, et kokkuvõttes on neid Eestis... liiga palju.
Enn Tupp: Kõik olid Vene vägede minekust huvitatud, aga aidata ei tahtnud keegi
Pöördelisel ajal kaitseministrina töötanud Enn Tupp on veendunud, et omaaegse jäägrikriisi lavastajad istusid Moskvas, seda korraldanud resident toimetas aga Eestis. Jäägrikriis oli katse Vene vägede väljaviimist edasi lükata.
“Kõik olid küll huvitatud, et Vene väed saaks välja, aga keegi ei tahtnud sellega tegelda,” tunnistab viimaste Vene vägede lahkumise aegne kaitseminister Enn Tupp 20 aastat hiljem. “Keegi ei tahtnud kaasa aidata. Küll oli selle üle hea kaagutada.”
Kas Eestit ohustavad tsunamid? (10)
28. august 2014 06:15
Kas Eestit ohustavad tsunamid?
Näeb küll hirmutav välja, kuid tsunamist on asi kaugel. Pigem annab see pildi nn ajuveest tormi ajal.
Jaapani lõunaosa inimesed elavad juba paar nädalat tsunami-kartuses. Ka Eestit on tabanud hiidlained, õnneks tillukesed ja harvad.
Raamatud
28. august 2014 05:15
Raamatud
Supilinna armastajad.
Taassünd Sinimäel: pommid, luukered ja tähtajad
Sõjaaegsed leiud on Sinimäe kooli avamise nihutanud kaugemale kooli algusest.
Eestis pole ühtegi teist kooli, mille taassündi oleks ilmestanud mürsulaadung ja luu­kerede lasu.
Jaak Uudmäe: Elus ei saa kõike surmtõsiselt võtta
Kogu pere rõõmsalt koos: Mariann ja Jaanus, nende ees seisab tütar Lisete, pereema Maie ja pereisa Jaak, Jana, Meelis, Merylin, Evelyn ja Jaak Joonas.
Sportlasena maailma tipus olnud Jaak Uudmäe räägib oma 60 aasta juubeli künnisel, miks ta otsustas sealt tipust nii varakult lahkuda.
Mis Eestist tegelikult noil päevil välja viidi?
Vene vägede lahkumine Eestist 1994. aasta augustis. Pildil sõjatehnika rongile­laadimine Kloogal.
20 AASTAT VENE VÄGEDE LAHKUMISEST: 31. augustil 1994 pidid olema Eesti Vabariigist läinud viimased väeosad