Koolisööklad söövad ettevõtjate tulu

 (20)
                     
Maaleht
Koolisööklad söövad ettevõtjate tulu
Turismitalu perenaine Laivi Mesikäpp osutab murele, mis vaevab paljusid maaettevõtjaid – valla toel tegutsev koolisöökla saab pakkuda odavamat teenust. Foto: Mirjam Nutov
.

Toitlustusettevõtte juht on maruvihane, sest valla kool pakub lisaks koolilõunatele ka peo- ja peielauateenust ning seda turuhinnast hulga odavamalt.

“Tähelepanu, vallakodanikud! Kui siin on kedagi, kes soovib kandideerida Meremäe kooli kokaks, siis palk on sama hea kui taluski ja boonusena saab teha haltuurat, mida eraettevõttes teha ei saa,” väidab Võrumaa ettevõtja, Meremäel asuva Setomaa turismitalu perenaine Laivi Mesikäpp.

Haltuura, millest Mesikäpp räägib, seisneb koolis peo- ja peielaudade korraldamises allapoole turuhinda.

“Haltuurat tehakse teie maksude arvelt, mille halturtšikud oma taskusse pistavad. Elagu ENSV!” deklareerib Mesikäpp.

Ta on tige ja nurka surutud. Ta on just teada saanud, et Meremäe kooli direktor, kes otsib juba mõnda aega koolile kokka, on helistanud ka tema turismitalus töötavale kokale ja väidetavalt pakkunud võimalust asuda tööle Meremäe kooli.

See oli Mesikäpa jaoks viimaseks tilgaks karikas. “Kas valla eesmärk ei peaks mitte olema ettevõtjate heaolu ja huvi vallas tegutseda?” küsib ta.

“Ma lihtsalt küsisin nõu äkki,” pareerib Meremäe kooli direktor Igmar Matto. Mitte ühekski hetkeks ei eita aga Matto seda, et Meremäe koolis tõepoolest saab tellida peo- ja peielaudasid.

“Ettevõtja arvab, et mina teen liiga, aga minu eelarvesse on ka kirjutatud omatulu sisse ja kui ma seda ei täida, siis ma pole täitnud kooli eelarvet,” ütleb Matto nõutult.

Koolid pakuvad peopaika

Matto sõnul käib peo- ja peielaudade tellimine koolis lihtsalt. Kliendil tuleb maksta ruumi rent, vist 20 eurot tund, ülejäänu toimub juba kokkuleppel kooli kokaga.

“Toiduained võib ise tuua või otsib kokk, seal on juba siis tööraha ka sees,” räägib Matto.

Tema meelest on see normaal­ne, et koolisööklas ongi laudade tegemine odavam.

“See on igal pool nõnda,” ütleb ta. “Ruum on ju nagunii köetud, pliit on nagunii soe ja ventilatsioon nagunii töötab.”

Meremäe pole aga sugugi ainuke kool, kes sellist teenust pakub. Seda tõestab valikhelistamine 15 kooli, ühte igas maakonnas. “Tere! Kas teie koolis saaks sünnipäeva pidada?” kõlab küsimus.

Üksnes kolme maakonna koolid ütlesid sirgejoonelise “ei”. “Me oleme ikkagi haridus-,
mitte toitlustusasutus,” kõlas üks kindel vastus.

Teised asusid aga läbirääkimistele.

Skeem on sarnane Meremäe kooli omaga. Ainult selle erinevusega, et mõnes kohas on ruumi rentimisel hind ja mõnes pole. Kogu toitlustamise pool ja kokale maksmine käib ainult ja ainult sularahas.

“Meie vaatame sellele väga hästi, kui on tehtud ühiskondlik hoone, kus saab ka ametlikult toitlustada,” vastab Tartu valla vallavanem Aivar Soop. Tema sõnul on selline teenus mõeldud eelkõige valla inimestele

Kõrveküla põhikoolis on toitlustamise hind 12.50 eurot nägu, lisandub 55 eurot ruumi rentimise eest. Viimanegi summa oleneb aga kokkulepetest. “Kui on pikaaegne meie töötaja, siis on üks hind ja kui keegi teine, siis teine hind,” ütleb Soop.

Kokale mustalt maksmist vallavanem kommenteerima ei kiirusta. “Meie seda ei näe, et kokale mustalt makstaks,” ütleb Soop.

Eelnev kontrollkõne Kõrveküla kooli räägib aga enda eest. “Me teeme seda mustalt oma vastutulekul,” vastatakse.

Kool peab teenima omatulu

Võrumaal Obinitsas tegutseva Taarka Tarõ OÜ perenaine Rieka Hõrn ei muretse niivõrd sellepärast, et kool võtab tema eest kliendid ära.

“Tegelikult on meil küla vahel väga palju räägitud, et pärast seda, kui koolis on pidu olnud, haisevad ruumid tubaka järele.”

Hõrn pole ainuke. Bändimees, kes on käinud just koolisööklas muusikat tegemas, rääkis nii: “Üks hull vanamees tegi seal poiste WCs suitsu, me siis irvitasime, et dire tõmbab esmaspäeva hommikul poisid letti...”

Põhimõtteliselt peaks suits-viin ju tabu olema. “Kuidas te aga sellesse suhtute, et kooli territooriumil, kus on suitsetamine ja joomine keelatud, viina juuakse ja suitsu tõmmatakse?” küsin Aivar Soobilt.

“See on meie ühiskonna osa. Me peame sellega paratamatult leppima, läbi sõrmede vaatama,” on tema lühike vastus.

Et kõik kaardid selged oleksid, uurin, kas ka Kõrveküla koolil on kohustus teenida omatulu, seda, millele viitas Meremäe kooli direktor Matto.

“Omatulu teenimine pole meil mingi kohustus,” vastab Soop.

Meremäe vallavanem Rein Järvelill on aga veendunud, et kui vallas on olemas kool ja koolis söökla, siis peab see ka teenuseid osutama.

“Kõik valla allasutused peaksid tegelema omatulu teenimisega,” teatab Järvelill. “Seda muidugi turuhindu arvestades.”

Probleemi tõstataja Mesikäpp tõdebki, et tegelikkuses poleks tal midagi selle vastu, kui koolisööklas pakutakse toitlustamisteenust. “Seda juhul, kui seda tehakse ametlikult ja kui vald rakendab koolisööklat samadel alustel, nagu teeb seda eraettevõtlus,” räägib Mesikäpp. Praegu see tema sõnul nii pole.

Mis puudutab koolides toitlustamise ametlikku poolt, siis veterinaar- ja toiduameti andmeil pole koolidele vaja eraldi tunnustamist peo- ja peielauateenuse pakkumiseks.

Ameti jaekaubanduse büroo peaspetsialist Eve Kukk selgitab, et kui kooli söökla on tunnustatud toitlustamise valdkonnas, mida ka kõik koolilõunat pakkuvat koolid on, siis sellest piisab.

Hirmodava toidu varjus

Räpina vallas tegutseva Puuriida pubi omanik Laura Hiis tunnistab, et veel paar aastat tagasi valitses neilgi olukord, mille üle Mesikäpp praegu pead murrab.

“Mina olin siin ainuke toitlustaja, ning kuna koolisööklas lubati samaaegselt hirmodavalt toitu, siis meie istusime siin tühjalt,” meenutab Hiis möödunud aegu. “Muidugi mõtlesime, et miks meie peame ettevõtjatena töökohti looma ja makse maksma, kui meil võetakse leib käest.”

Hiisi sõnul lõppes see olukord aga kiiresti, sest ühelt poolt hakkasid õpetajad protestima ja teisalt said ka vallaametnikud aru, et oma valla toitlustusettevõtteid pole mõtet välja suretada.

“Koolisööklas on hulgiladude baasilt võimalik hulga odavamat hinda pakkuda ja tegelikult solkis see mõnes mõttes turgu,” ütleb Räpina vallavanem Teet Helm tagantjärele. “Parem olgu siis avalikud toitlustajad, kes konkureerivad omavahel võrdsetel alustel.”

Helm on ka seisukohal, et kindlasti ei peaks kool tegelema lisatulu teenimisega.

“Kooli kohustused on hoopis teised,” ütleb ta.

Konkurentsiameti seisukoht selles paljudes omavalitsustes ilmselt valusas küsimuses on aga järgmine:

“Koolisööklatel on tulenevalt maksumaksja toest lihtsalt kulud madalamad,” nendib ameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits. “Üldpõhimõttena leiame meie, et avalik sektor peaks oma tegevusega jälgima, et konkurentsi ei kahjustataks.”

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Fendt 828 Vario S4
24. aprill 2014 11:21
Fendt 828 Vario S4
Fendti traktoreid tuntakse asjatundjate seas kui traktorimaailma Mercedeseid, kus mugavuse, sageli luksusegi arvelt pole kokku hoitud.
Uue 800 Varioga S4-ga siseneb Fendt kompaktsete suurtraktorite järgmisse põlvkonda.
Töövõimereformist on saanud kõva vägikaikavedu
Puuetega inimeste eest võitlev Tiina Kangro leiab, et töövõimereformi plaani on kabinettides valmis teinud inimesed, kes seda sihtrühma ei tunne.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereform läheb nii ametiühingute kui ka liikumispuudega inimeste liidu arvates liiga kulukaks ja ei pea tähtsaks inimest.
FOTOD: Pöörane räimeolümpia Liivi lahel
Lindi meeste lappajas on Margus Jamsinski, Raivo Rehe, Aivar Mangu, Toomas Oks, Lennart Mengel, Janno Tori ja Fredi Oks. Headel saagipäevadel kulub iga kätepaar ära. Naistetöö see just pole, aga eks keegi peab püütud kalad hiljem rookima ja lauale kandma.
Räimepüügi pingeline korraldus ajab mehed arututel aegadel kastmõrdu tühjendama ning täidab laod. Räimesõbrad aga ei tea samal ajal, kus koht sisse võtta või kuhu joosta, et ometi kalamaitse suhu saaks!
Lahemaal on rahval taas rusikas taskus
“Ärimeeste tõttu on asi hull. Ma istun kodanik Häälega koosolekutel, aga ei saa aru, mis tal viga on,” ütleb külavanem Tiiu Lepnurm.
Kas tõde on selles, et Lahemaa rahvuspark ei lase seal elavatel inimestel rahulikult toimetada, või selles, et rahvusparki õieti enam nagu polekski?
Kohalikud on pahased, et vald eelistab uusasukaid
Misso mees Heinar Velkman oleks uute tulijate üle rohkem rõõmus, kui vesi oleks pandud sisse tema majja, mitte tühja naabermajja.
Samal ajal kui kogukondade ja omavalitsuste pilgud on pööratud uute maale kolijate poole, tunnevad praegused, et neid on unustatud.
Eesti mehed Islandil – Lemoga eesotsas
Teed, mida mööda Eesti mehed Islandil sõitsid, vonkelsid kui uss kiviklibu vahel.
Neljapäevaõhtuti kell 22.30 on ETV2 eetris matkasari “Eesti lipp ümber Islandi”.
Valge tüdruk Mustal Mandril, 10.
Gomas on laste koolivormiks valge pluus ning poistel sinised püksid ja tüdrukutel sinine seelik.
Ühel päeval satun instituudi ees vestlema noormehega, kes õpib ülikoolis psühholoogiat.
Mida oleks Asutava Kogu saadikutel öelda Eesti rahvale 95 aastat hiljem
Asutav Kogu tuli kokku 1919. aasta jüripäeval Estonia kontserdisaalis. “Tahame loota, et tänavune jüripäev uue lehekülje avab meie ajaloos ja uue ning õnnistusrikka ajajärgu alustab meie rahvale,” sõnas avakõnes August Rei.
1919. aasta aprillis kokku tulnud Asutav Kogu kujundas Eesti riigi näo ja andis tegevussuunised tulevastele põlvedele. Tollaseid protokolle lugedes võib veenduda, et rahvasaadikuil  oleks ka tänapäeval palju öelda.
Teadmisveerg Tuna & täna
24. aprill 2014 05:15
Juristi nõuanne
24. aprill 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov
Eesti rehielamu saab 1000!
24. aprill 2014 05:15
Eesti rehielamu saab 1000!
1723. aastal ehitatud Hiiumaa Kolga talu rehielamu, mis praegu asub Eesti Vabaõhumuuseumis.
Eesti Vabaõhumuuseum kavatseb tänavu tähistada rehemaja tuhandendat sünnipäeva. Ning sel eakal hoonetüübil läheb praegugi hästi!
Varest võib võita puid maha võttes
Lihtne linnupeleti jätab targad linnud üsna ükskõikseks, ka pesa võivad nad kohe uuesti ehitada.
Künnivareseid ei tohi, nagu ka kõiki teisi linde, pesitsusajal häirida ega nende pesi lõhkuda. Aga mida siis teha?
Sõgelane, sadajalg ja muud mutukad
Vahtlane, kes on veidi vägisi oma vahumullist välja puksitud.
Lugu elukatest, kes inimese mugavusmullist tavaliselt välja jäävad