Läti puhas, Eesti stardijoonel

                     
Maaleht
Läti puhas, Eesti stardijoonel
Läti koristustalgutel osales ka peaminister Valdis Dombrovskis.   Delfi
.

Veel kolm-neli aastat koristustalguid, ning Lätimaa pale ongi puhtaks roogitud, tõdesid “Teeme ära!” Läti versiooni korraldajad.

Läti koristustalgutest Lielās Talkas (eesti k ‘suured talgud’) võttis korraldajate hinnangul osa 190 000 inimest.

Koristati 1490 kohas üle riigi, keskenduti eriti just veekogude ning nende kallaste puhastamisele. Ainuüksi Riias koguti kokku 195 tonni prügi.

Kõige rohkem kogunes talgulisi Zemgales ja Latgales, kõige vähem aga Kuramaal.

“Läti muutub üha puhtamaks. Kui niimoodi edasi läheb, siis ei olegi kolme-nelja aasta pärast enam midagi koristada,” rõõmustas korraldustoimkonna esindaja Vita Jaunzeme.

Talgulised ei salga, et eesmärk on muuta Läti 2018. aastaks – Läti Vabariigi 100. sünnipäeva aastaks – maailma kõige kenamaks ja puhtamaks riigiks.

Kurioossemate leidudena tõid koristajad päevavalgele 69 kingapaari Valgast ja 100 Moka likööripudelit Nauksenist ning isegi ühe Kaamasuutra eksemplari, mis leiti Grobini männimetsast Kuramaalt.

Riia kesklinnas ehitasid asjahuvilised PET-pudeli korkidest mosaiikse maailmakaardi, mis laiutas 54 ruutmeetril ja milleks oli tarvitatud kümneid tuhandeid korke.

Mitte üksnes puhtus

Eesti tänavune “Teeme ära!” ei keskendu üksnes koristamisele, kuigi sellel on suur osakaal.

Linnades ja valdades lähenetakse ühistalgutele väga loominguliselt ning eelmisel nädalal pandi talguid kirja viiekümne kaupa päevas. Kolmapäeva keskpäevaks oli neid registreeritud 882.

“Teeme ära!” kommunikatsiooni eestvedaja Erkki Peetsalu ütles, et nemad küll arve taga ei aja, kuid hea on märgata, et talgupisik levib jõudsalt.

“Eriti tore on see, et inimesed julgevad üha enam ise talguid korraldasda,” tõi ta välja.

Nendel, kel plaan ­kusagil käed külge panna, soovitas Peetsalu end kindlasti ka kirja panna, see annab talgujuhile parema võimaluse tööd ja suppi korraldada.

Eriti aktiivsed on tänavu korteriühistud, kes on avastanud võimaluse majarahvas ühiselt ümbrust korrastama saada.

Leidub ka omanäolisi ettevõtmisi. Nii peetakse Jõgeva Käsitöökojas talgud teemaga “Õpeta sõbrale, kuidas kududa sokke”.

Kaasa tuleb mõistagi võtta sõber, kes ei oska kududa ja viis sukavarrast koos lõngaga.

Muidugi on oodatud ka need, kes tahavad ise sokikudumist õppida.

Meie teeme kah ära!

Viljandimaal Pärsti vallas aga peetakse talgud nimetuse all “Teeme kah midagi ära 2012”.

Paarikümnele inimesele jagub Kurika talus kõiksugu tegemist kiviaia ehitusest lihtsama koristustööni. Päeva lõpuks lubatakse kena kõhutäit, ratsasõitu, sauna ja lõket.

Tava kohaselt populaarsed on kõiksugused merelised talgud – näiteks võimalus koristada Hiiumaa lähedal asuval Saar­naki laiul broneeriti täis imekiiresti.

Talgulisi on praeguse seisuga kirjas ligi viis tuhat ning kohti jagub veel küllalt.

Esimesed talgud toimusid Lätis ja Eestis 2008. aastal, toona võttis Lätis koristustöödest osa 50 000 inimest, teist sama palju küüris Eestimaad.

Nüüdseks on ettevõtmine leidnud matkijaid ka paljudes teistes maailma riikides.

Laupäeval koristavad oma riiki ukrainlased. Pühapäeval võtavad rehad kätte kriisist räsitud kreeklased.

Baltikumi eeskujust lähtudes on ka Kreekas prügileiukohad enne kaardistatud.

Mais järgivad nende riikide-rahvaste eeskuju brasiillased, rumeenlased, bulgaarlased, moldovlased, inglased, kosovarid ja laplased.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Lapsed saavad rohkem puu- ja köögivilja
Otepää lasteaia mudilased Oliver, Kristina, Kerti, Merelle ja Margo armastavad värsket puu- ja köögivilja väga.
Saabuvast koolisügisest kasvab toetusraha, mille eest saab pakkuda värsket puu- ja köögivilja lasteaialastele ning 1.−5. klassi õpilastele.
Kuuma päeva kosutus
24. juuli 2014 13:21
Kuuma päeva kosutus
Kann külma teed võiks suvisel ajal külmkapis varuks olla, siis saab janu korral alati võtta. Soovi korral lisada puuvilju või jääkuubikuid. Jooki ei peagi serveerima tavapäraselt tassist, selleks sobib ka klaas. Kaval on hoida suvisel ajal paar klaasi alati sügavkülmas, sest niisugusest tassist jooki pakkudes ei muutu see nii kiiresti soojaks.
Kui suvesoojuses tundub, et vesi ei võta enam janu ära, annab kosutust mõnus jäätee, mida saab kodus ise teha.
Köögiviljade valmimine hilineb: kapsas ja porgand said külmašoki
“Kapsapead veel ei olegi, ainult lehed on laiali,” muretseb keskvalmiva kapsa põllul ASi Sagro tootmisjuht Madis Kahu, et juunikuus saadud külmašokk on lükanud saagi valmimise paari nädala võrra hilisemaks.
Aiandustalunikud kurdavad: porgand kidub, oad ei taha tõusta ning kurgid-kapsad avamaal kosuda. Jahe juuni­kuu pidurdas kodumaise köögivilja kasvamist kõvasti, nii et saagi valmimine hilineb varasemate aastatega võrreldes paarist nädalast kuni kuuni.
Helmen Kütt: Sain ametisse astudes petta
Eesti on võimas riik: meil on tervelt kaks kaitseministrit. Sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt unistab sellest, et ta saaks õnnetusse sattunud tavainimeste tervist taastada samamoodi, nagu on see kaitseministril võimalik palgasõdurite puhul.
Sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt (SDE) tunnistab, et sai ametit vastu võttes petta. Ta uskus võimupartneri juttu, et töövõimereformi kava on ka puudega inimestega läbi arutatud. Nüüd ütleb Kütt otse: reformi jõustumine tuleks edasi lükata.
Naine annetas muuseumile neitsist lehma
Haruldaste sarvedega lemmiklehma Mirdikest näitab Eesti Põllumajandus- muuseumi õuel muuseumi kommunikatsioonijuht Katrin Vask.
Eesti Põllumajandusmuuseumi töötajad said paraja üllatuse osaliseks, kui Puka lähedal elav maanaine otsustas annetada muuseumile oma lemmiklehma Mirdikese, keda lüpsta paraku ei saa.
Pärnu filmifestival – aeg elu üle mõelda
Festivali žüriikorüfee Edward Lucie-Smith (vasakult teine) on alati valmis põhjendama, miks filmis peab olema hea lugu.
Hiljuti üritasin dokumentaalfilmi teha.
Juristi nõuanne
24. juuli 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov