Läti puhas, Eesti stardijoonel

                     
Maaleht
Läti puhas, Eesti stardijoonel
Läti koristustalgutel osales ka peaminister Valdis Dombrovskis.   Delfi
.

Veel kolm-neli aastat koristustalguid, ning Lätimaa pale ongi puhtaks roogitud, tõdesid “Teeme ära!” Läti versiooni korraldajad.

Läti koristustalgutest Lielās Talkas (eesti k ‘suured talgud’) võttis korraldajate hinnangul osa 190 000 inimest.

Koristati 1490 kohas üle riigi, keskenduti eriti just veekogude ning nende kallaste puhastamisele. Ainuüksi Riias koguti kokku 195 tonni prügi.

Kõige rohkem kogunes talgulisi Zemgales ja Latgales, kõige vähem aga Kuramaal.

“Läti muutub üha puhtamaks. Kui niimoodi edasi läheb, siis ei olegi kolme-nelja aasta pärast enam midagi koristada,” rõõmustas korraldustoimkonna esindaja Vita Jaunzeme.

Talgulised ei salga, et eesmärk on muuta Läti 2018. aastaks – Läti Vabariigi 100. sünnipäeva aastaks – maailma kõige kenamaks ja puhtamaks riigiks.

Kurioossemate leidudena tõid koristajad päevavalgele 69 kingapaari Valgast ja 100 Moka likööripudelit Nauksenist ning isegi ühe Kaamasuutra eksemplari, mis leiti Grobini männimetsast Kuramaalt.

Riia kesklinnas ehitasid asjahuvilised PET-pudeli korkidest mosaiikse maailmakaardi, mis laiutas 54 ruutmeetril ja milleks oli tarvitatud kümneid tuhandeid korke.

Mitte üksnes puhtus

Eesti tänavune “Teeme ära!” ei keskendu üksnes koristamisele, kuigi sellel on suur osakaal.

Linnades ja valdades lähenetakse ühistalgutele väga loominguliselt ning eelmisel nädalal pandi talguid kirja viiekümne kaupa päevas. Kolmapäeva keskpäevaks oli neid registreeritud 882.

“Teeme ära!” kommunikatsiooni eestvedaja Erkki Peetsalu ütles, et nemad küll arve taga ei aja, kuid hea on märgata, et talgupisik levib jõudsalt.

“Eriti tore on see, et inimesed julgevad üha enam ise talguid korraldasda,” tõi ta välja.

Nendel, kel plaan ­kusagil käed külge panna, soovitas Peetsalu end kindlasti ka kirja panna, see annab talgujuhile parema võimaluse tööd ja suppi korraldada.

Eriti aktiivsed on tänavu korteriühistud, kes on avastanud võimaluse majarahvas ühiselt ümbrust korrastama saada.

Leidub ka omanäolisi ettevõtmisi. Nii peetakse Jõgeva Käsitöökojas talgud teemaga “Õpeta sõbrale, kuidas kududa sokke”.

Kaasa tuleb mõistagi võtta sõber, kes ei oska kududa ja viis sukavarrast koos lõngaga.

Muidugi on oodatud ka need, kes tahavad ise sokikudumist õppida.

Meie teeme kah ära!

Viljandimaal Pärsti vallas aga peetakse talgud nimetuse all “Teeme kah midagi ära 2012”.

Paarikümnele inimesele jagub Kurika talus kõiksugu tegemist kiviaia ehitusest lihtsama koristustööni. Päeva lõpuks lubatakse kena kõhutäit, ratsasõitu, sauna ja lõket.

Tava kohaselt populaarsed on kõiksugused merelised talgud – näiteks võimalus koristada Hiiumaa lähedal asuval Saar­naki laiul broneeriti täis imekiiresti.

Talgulisi on praeguse seisuga kirjas ligi viis tuhat ning kohti jagub veel küllalt.

Esimesed talgud toimusid Lätis ja Eestis 2008. aastal, toona võttis Lätis koristustöödest osa 50 000 inimest, teist sama palju küüris Eestimaad.

Nüüdseks on ettevõtmine leidnud matkijaid ka paljudes teistes maailma riikides.

Laupäeval koristavad oma riiki ukrainlased. Pühapäeval võtavad rehad kätte kriisist räsitud kreeklased.

Baltikumi eeskujust lähtudes on ka Kreekas prügileiukohad enne kaardistatud.

Mais järgivad nende riikide-rahvaste eeskuju brasiillased, rumeenlased, bulgaarlased, moldovlased, inglased, kosovarid ja laplased.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Valge kirmega kaetud nulud
23. oktoober 2014 14:16
Valge kirmega kaetud nulud
Valkjas kirme nulu okste alaküljel vihjab nulu-pahktäi tegutsemisele.
Mul on aias umbes kahe meetri kõrgune nulg.
“Tuna & täna” päevakild: 23.10.2014
Edson Arantes do Nascimento ehk Pelé.
Head Pelé sünnipäeva!
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
Kaardid kui Vene ajal: õiget kohta raske leida
Sillaotsa talumuuseumi varahoidja Jüri Kusmin, juhataja Kalju Idvand ning nõukogu liige Jürgen Kusmin on mures: külastajate teekond rehepeksumasi- nate ja omatehtud traktorite väljapanekuni võib vigase internetikaardi tõttu rappa minna.
Arvukad internetikataloogid juhatavad kätte ka asutuse või ettevõtte asukoha kaardil, kuid sageli teevad seda eksitaval moel.
Aed talveks hiirevabaks
23. oktoober 2014 09:00
Aed talveks hiirevabaks
Pange mürksööt külilikeeratud plastpoti või torujupi sisse, et vihm otse peale ei sajaks.
Kui oktoobri lõpus lõksud ja mürksööt välja panna, on plats aastavahetuseks puhas.
Valga linnalehmad on ikka veel alles
Isegi ametnikud möönavad, et kui Valga vanamemmelt loomad ära võtta, võib ta elutahe kustuda.
Jaanuaris lubas kuurist laudaks kohandatud hoones kaht lehma ja kaht vasikat pidanud 82aastane Valga memm, et müüb loomad kevadel ära.
Kummikud ei tundu enam kummikud
23. oktoober 2014 05:15
Kummikud ei tundu enam kummikud
Kontsaga botikud. Sooja voodri ja lukuga mudel, mis sobib eriti hästi pükstega kandmiseks.
Tavaline kummik, mida praegusel vihmasel ja porisel ajal otstarbekas kanda, on aastatega saanud erksad toonid, paelad ja lipsud.
Juristi nõuanne
23. oktoober 2014 05:15
Juristi nõuanne
NELLI LOOMETS
Kui käsi on vallamajas sees, saab külateater hakkama
SEE Teater Erki Aule lavstusega “Limonaadi Ets”. Mängivad (vasakult) Ago-Allar Jürise, Vello Nõupuu, Marika Matvei, Meeli Piirikivi, Indrek Pangsepp, Gerda Raidla ja Andres Urb.
Ehkki riik harrastusteatreid ei toeta, püsib näitemängu tegemine maal jätkuvalt elus.
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
23. oktoober 2014 05:15
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
Seeni oli sel aastal nii palju, et andis metsast välja vedada.
Tänavune vegetatsiooniperiood andis rekordilisi saake nii põldudel kui metsas.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
Raamatud
23. oktoober 2014 05:15
Raamatud
Suur veinijuht.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
Küsitlus: Kas eelistate eestimaist toitu?
Irje Karjus