Pärnus katsetatakse ökoloogilisi sadeveesüsteeme

 (1)
Maaleht
                     
Pärnus katsetatakse ökoloogilisi sadeveesüsteeme
Foto: Siim Lõvi

Eesti Maaülikooli teadlased osalevad Eesti – Läti piiriülese koostöö programmi raames projektis, mille eesmärgiks on uuenduslikke sadeveesüsteeme kasutades inimsõbraliku, jätkusuutliku ning looduslähedase keskkonna loomine. Üheks projektalaks on Loode-Pärnu.

Eestis veel vähe tuntud säästlike sadevee kuivendussüsteemide näol on tegemist “roheliste” insener-kujunduslike tehnoloogiliste lahendustega sadevete keskkonnahoidlikuks korraldamiseks, mis jäljendavad looduslikku ökosüsteemi. “Vett ei juhita torusse ning kusagile minema, vaid kasutatakse ära veekogudes ning taimkatte niisutamiseks, “ selgitas Gen Mandre, projekti “(D)rain for life” koordinaator ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi keskkonnakaitse osakonna spetsialist.

Võrreldes tavaliste kogumissüsteemidega pakuvad need mitmeid eeliseid: vähendavad oluliselt sademevee äravoolu määra, vähendades üleujutusohtu; sadevett puhastatakse looduslikul viisil; samuti suurendavad linnakeskkonna atraktiivsust. Lahenduste hulka kuuluvad avatud kanalid, infiltratsioonikraavid, tiigid, basseinid, haljastatud katused, vett läbi laskvad tänavakatted, samuti võimalused kasutada sadevett majapidamises. „Seisame rohelise ülikoolina selle eest, et meie teaduspõhised lahendused arendaksid linnakeskkondades enam looduslähedust ja keskkonnahoidlikkust,“ selgitas Gen Mandre Eesti Maaülikooli teadlaste – maastikuarhitektide ja hüdroloogide - rolli projektis.

Projekt, millesse on kaasatud ka väliseksperdid, hõlmab kaht pilootala Eestis ja kaht Lätis. Eestis viiakse teostatavusuuringuid läbi Pärnus ning Võrus, millest kogutud info koondatakse loodavasse omavalitsustele ja spetsialistidele mõeldud käsiraamatusse. Projekti eelarve on 114 010 eurot, millest 96 908,5 eurot tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Teehitus Pärnu mnt leitsakus
Juhul kui inimene kukub näiteks tööpostil kuuma tõttu kokku, siis on tegemist tööõnnetusega. Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Sander Sõõrumaa ütles, et kuumade ilmadega sagenevad pöördumised tööinspektsiooni poole. Täpset statistikat pöördumiste kohta aga ei peeta.
Praegused kuumad ilmad põhjustavad paljudele töötajatele ebamugavusi või lausa tervisehädasid.
Mustvee sadamahoone ja paadisilla ehitus, Jõgeva maakond, Peipsi pealinn
Mustvee 250-ruutmeetrise pinnaga ümmarguse sadamahoone ehitus maksab 1,1 miljonit eurot.
Võimuvõitluste poolest tuntud linnas valmib korraga sadamahoone, paadisild ja jõesild.
Seemnetest võileivakate (1)
27. juuli 2014 16:25
Seemnetest võileivakate
Päevalille-, kõrvitsa- ning linaseemned – kõige lihtsam seemnevalik, mille peaks kätte saama igast toidu- kauplusest. Muidugi võivad gurmaanid lisada kanepiseemneid ning teisigi, mida saadaval on ning mis maitseb.
Seemnetega leiva või saia sees oleme harjunud, kuid lisaks sellele võib neid kasutada ka võileiva katmiseks.
Sidrunilõhna ürdipeenrale (3)
27. juuli 2014 12:30
Sidrunilõhna ürdipeenrale
Sidrunaloisia väiketaimi on olnud kevaditi müügil aiakeskustes, suuremaid istikuid on pakutud ka laatadel.
Sidrun-liivatee ja sidrunmeliss on vanad tuttavad, aga kas olete enda jaoks avastanud ka sidrunaloisia ja moldaavia tondipea?
“Tuna & täna” päevakild: 27.07.2014
Kodutute jõulukontserdil Oleviste kirikus puhus torupilli Viljandi linnapea, muinsuskaitsja ja pärimusmuusik Ando Kiviberg.
Head torupillipäeva!
Suvine küpsisekarp (1)
26. juuli 2014 15:38
Suvine küpsisekarp
Küpsiste pakkimiseks saab kasutada ka juba varem tühjaks söödud karpi. Lõigake kangast sobiv riba, asetage see karbi serva ning pöörake serv tagasi. Pange küpsised sisse ning kaunistage karbi serv rõõmsas toonis lipsukesega.




Suvisele lauale passib hästi karbike küpsiseid, liiati kui mõlemad on ise valmistatud.
“Tuna & täna” päevakild: 26.07.2014
Tuntuima setu rahva lauliku Anne Vabarna lapselaps Jalmar Vabarna.
Head annepäeva!
Ilmar Teevet viis Vändra OÜ piimanduse tõusule
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” teatab OÜ Vändra juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimas­tel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
Muhulased asutasid lambakolhoosi
Katrin Põld (paremal) ja Kadri Tali ütlevad, et lammastega tegelemine on olnud pidev õppimine, kuid midagi ülejõukäivat pole kolhoosis ette tulnud. Ühiselt saab takistustest kergemini üle ja rõõmud on suuremad.
Suvemuhulased võtsid hulga peale lambad, kes suviti nende maid rohust puhtaks söövad ning külma aja ühises talvekorteris veedavad. Kari kasvab ja karjamaid on rohkem, kui lambad süüa jaksavad.