Riigikontroll auditeeris investeeringute kavandamist valdades ja linnades ja võrdles seda 2007. aasta olukorraga. Kui 2007. aastal tegid kohalikud omavalitsused ca 70% investeeringuid oma rahaga, siis viis aastat hiljem oli see protsent vähenenud 36-ni. Peamiseks vahendiks, millega kohalikul tasandil eluliselt vajalikke investeeringuid tehakse, on kujunenud Euroopa Liidu tõukefondid.

2012. aastal investeerisid Eesti kohalikud omavalitsused kokku 217,6 miljoni euro ulatuses, mis on ligikaudu 30% omavalitsuste maksutuludest.

Et nii suurel hulgal investeerida, peab see olema hästi kavandatud, et investeeringu elluviimine ja haldamine oleks hiljem jätkusuutlik. Samuti on oluline, et tehakse eelkõige neid investeeringuid, mida kohalikud maksumaksjad peavad oluliseks.

Vaadeldes auditis hõlmatud 13 omavalitsuse kolme suuremat investeeringut aastatel 2010−2012, leidis Riigikontroll, et vaid 15% nendest on tehtud ilma välisvahendite abita ja üheksa omavalitsust 13-st olid kõigi kolme investeeringu elluviimiseks kaasanud välisraha.

Riigikontroll on seisukohal, et omavalitsuste arengudokumentide süsteem ei ole läbi mõeldud. Kõik auditeeritud omavalitsused olid nõutud eelarvestrateegia 2012. aastal küll kehtestanud, kuid pea pooltel neist ei haakunud eelarvestrateegias plaanitud investeeringud arengukavas ettenähtuga.

Samuti oli enamik auditeeritud 13 omavalitsusest perioodil 2010–2012 korra või enam teinud üle 20 000 euro suuruse investeeringu, mis ei kajastunud selle omavalitsuse arengukava investeeringuid käsitlevas osas.

Auditi tulemusel andis Riigikontroll mitmeid soovitusi rahandusministrile ja regionaalministrile. Muu hulgas soovitab Riigikontroll rahandusministril analüüsida kohaliku omavalitsuse investeerimisvõimekust ja finantssuutlikkust ning koostöös regionaalministriga kujundada ühiselt seisukohad omavalitsuste rahastamise poliitika tulevikuplaanide osas. Vajaduse korral tuleb omavalitsuse rahastamise süsteemi muuta nii, et oleks tagatud nende finantsiline jätkusuutlikkus.