Saaremaal välja kaevatud müstiline ohverduskoht pärineb viikingite aegadest

Saaremaal Tõnijal juba mitu aastat vaikselt tegutsenud arheoloogid on tegemas viimaseid kaevamisi, et panna punkt viikingiajast pärit avastusele.

“Kui siin alguses tegutsema hakkasime, ei tahtnud me suure suuga oletama hakata, enne, kui asi ikka enam-vähem kindel on,” selgitab arheoloog Marika Mägi, miks nad alles nüüd oma avastusest räägivad. “Kui enne oli ainult spekulatsioon, siis nüüd võime küll öelda, et tegu on 6.–10. sajandist pärineva kultus- või ohverduskohaga, mis jääb täpselt eelviikingi- ja viikingiaega,” rääkis Mägi Saarte Häälele.

Esimeste kaevamiste järel selgus, et tegu on ebakorrapärase alaga, kuhu on ümberringi tassitud kivid, kuid mille struktuur ei sarnane ei ehituse ega matmispaigaga.

Avastatud põletamata luukillud, mis põletusmatuste tava jaoks oli ebatavaline leid, saadeti uuringutele. “Kaevamiste käigus tulid välja suured alad, kus oli massiliselt potikilde ja sekka ka loomade luid, siis hakkas tasapisi tulema järeldus, et ju see võis olla hoopis kultus- ja ohverduskoht, kus käidi söömas-tantsimas ja kuhu toodi ohverduseks inimeste luid, koljud arvatavasti seisid nende postide otsas,” kirjeldas Mägi. “Uuringud näitasid, et leitud killud pärinesid tegelikult veel varasemast ajast, seega on need sinna veel varasemast ajast justkui reliikviana toodud,” tõdes Tallinna ülikoolis arheoloogiat ja ajalugu õpetav Mägi.

Avastatud killud viivad arheoloogid Tallinna, sest Saaremaa muuseumil pole nende jaoks enam ruumi. Leiukohta ei märgistata, sest maaomaniku sõnul soovib ta platsi kividest puhtaks teha ja tasandada.