Suri kunstnik Asta Vender
Asta Vender sündis Tallinnas 1. septembril 1916. Pärast Tallinna kommertsgümnaasiumi lõpetamist töötas ta ametnikuna Tallinna haigekassas ning Kunstsarvetehases. Kunsti juurde sattus Asta Vender juhuslikult juba täiskasvanud pereinimesena. Teise maailmasõja ajal Tartu maantee kunstikooli keldris pommivarjus käies huvitus ta samas majas läbiviidavatest joonistuskursustest, mis viis tõsisemate kunstiõpinguteni. 1950. aastal lõpetas Asta Vender Eesti Kunstiinstituudi graafika erialal ja suunati tööle ajakirja „Pioneer” kunstiliseks toimetajaks. Kohe alustas ta ka raamatute illustreerimisega. Esimese tööna ilmus 1950. aastal Ella Tare „Malle tahab arstiks saada”. 1952-1965 töötas Asta Vender vabakutselise kunstnikuna. Alates 1965. aastast asus tööle kirjastusse „Eesti Raamat” kunstilise toimetuse juhatajana, aga kehva tervise tõttu jätkas 1969. aastast taas vabakutselise kunstnikuna, peamiseks tegevusalaks raamatute illustreerimine.
Oskar Lutsu „Kevade” ja „Suvi”, Heino Välja „Peetrike”, Kalju Kanguri „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid”, Aimée Beekmani „Sõnni Siim”, Heljo Männi „Linalakk ja Rosalind” ning „Väikesed võililled”, Anton Hansen Tammsaare „Vargamäe lapsed”, Elwyn Brooks White’i „Charlotte koob võrku”, Karl Aderi „Kui mina olin veel väikene mees...” ja „Kui mina sirgusin suuremaks...”, Lilli Prometi „Pannkoogirõõm” ja „Kuningal on häda”, Leelo Tungla „Pool koera” ja „Kirju liblika suvi” ning Viivi Luige Leopoldi-lood on kõigest mõned ligi 250 raamatust ja jutust, mille juurde Asta Vender on pildid joonistanud. Ta on olnud ka mitme joonisfilmi kunstnik.
Eesti Kunstnike Liidu auliikmel Asta Venderil jätkus loomeindu kõrge vanuseni. Kunstniku 90. sünnipäevaks ilmus tema enda kirjutatud ja illustreeritud raamat „Meie õu” ning „sehkendamine”, nagu kunstnik ise joonistamist nimetas, jätkus veel hiljemgi.
Väärikas illustraator on lahkunud, aga tema pildid elavad veel kaua. Jäägu Asta Venderit saatma tema enda sulest pärinevad värsiread luuletusest „Pisibiograafia”:
Aga juba mu mõte on rõõmsamal rajal,
sinna ma kedagi kaasa ei vaja.
Laual on pliiats ja paber on ootel,
et keegi joonistaks lapsi ja roose.
Kunstniku ärasaatmine toimus 31. märtsil Tallinna Pärnamäe kabelis.
Eesti Kujundusgraafikute Liit
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Lastekirjanduse Keskus
________________________________________
