Kliinilise psühholoogina puutub Teeäär kokku lastega, kellel on psüühikahäired. Mõni aasta tagasi avastas ta toitumise ja psüühikahäirete vahelise seose. “Ei ole võimalik saada tervet psüühikat, kui toitume rämpsust,” käis psühholoog välja karmi väite.

Tema sõnul tuleb toit ja selle kvaliteet kõige sagedamini jutuks hüperaktiivsuse puhul. “Kui ma ülikooli lõpetasin, siis sellist nähtust ei tuntud,” märkis ta. “Tänapäeval on poiste seas iga kümnes hüperaktiivne.”

Keskmiselt on igas klassis üks hüperaktiivne noormees, kes enamasti segab õppimist. Selliste noorukite puhul on koolist väljalangemine väga suur ning täiskasvanutena töökohal mittepüsimine ja töötuse määr kõrge. Lisaks veel enesehävituslik käitumine, depressiivsus ja meeleoluhäired.

Pealegi satuvad hüperaktiivsed rohkem autoavariidesse, neil on rohkem traumasid ja rohkem seadusega pahuksis olemist. “Valikutega, mis lapseeas tehtud, mõjutatakse kogu elu ja meie maksame selle kinni,” tõdes arst.