Tervisliku toidu eest ollakse nõus rohkem maksma

 (8)
                     
Maaleht
Tervisliku toidu eest ollakse nõus rohkem maksma
Scanpix

Eesti Toiduiainetetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp ütles ERRile, et sisetarbimine on jäänud madalaks ning meie toiduainetetööstus seisab ekspordi najal. Eesti toiduainete sihtturg number üks on Venemaa.

"Eesti on ju olnud Peterburi ja Moskva regioonile aastakümneid ikkagi koduturuks. Oleme teinud nende turgude kohta uuringuid, kus väga selgelt joonistub välja see, et nii Eesti riigi kui ka eesti toodete maine on nendes regioonides endiselt väga kõrge. Seda seostatakse väga tugevalt kvaliteediga ja tarbijatel on olemas maitsemälu," selgitas ta.

Potisepa sõnul on näha, et maailmas on meie toodetele väga palju ruumi, aga ettevõtted ei suuda seda ruumi täita ja alati on ruumi nišitoodetele. "Müüa tuleb ikkagi seda toodet, mida teised osta tahavad, mitte seda toodet, mida me müüa tahaksime," märkis ta.

Nišitoodete eest saab küsida kõrgemat hinda ja seda ollakse valmis ka maksma, kinnitas Potisepp. Aga mahetooteid peaks olema turul rohkem. "Toorainet on, aga mahetooted ei jõua meil tihtipeale letile, sest töötlejaid ei ole."

Potisepp märkis, et Eesti tarbija on muutnud valivamaks ja pragmaatilisemaks. "Tundub, et oleme jõudmas murdepunkti, kus tõesti tarbija on nõus toote eest maksma pisut kõrgemat hinda, aga ta ostab kvaliteetsemat ja tervislikumat toodet."

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Mesilased põllul
Pööritsa:Mesinik Alexander Lepik ja põllumees Madis Ajaots leidsid mesilaste küsimuses mõlemaid rahuldava kompromissi ja lõid sõbralikult käed.Pildil:Madis Ajaotsa keerispeapõld.
Kuue aasta eest kolis Ene Lauri elumaja teise korruse seina sisse elama mesilaspere. Õuele ostetud vanasse tarusse nad ei läinud, selle valis oma koduks järgmine pere.
Huumus näitab mulla kvaliteeti
Alates 1990. aastate keskpaigast on meil sõnnikut umbes kolm korda vähem, kui oleks tarvis huumusbilansi tasakaalus hoidmiseks. Seega on huumusevaru säilitamiseks vaja peale tavapärase sõnniku kasutada üha enam alternatiivseid väetisi.
See, et huumus on mulla olulisim kvaliteedimärk, on levinud arusaam. Ent mis on selle taga tegelikult?