Tervisliku toidu eest ollakse nõus rohkem maksma

 (8)
                     
Maaleht
Tervisliku toidu eest ollakse nõus rohkem maksma
Scanpix

Eesti Toiduiainetetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp ütles ERRile, et sisetarbimine on jäänud madalaks ning meie toiduainetetööstus seisab ekspordi najal. Eesti toiduainete sihtturg number üks on Venemaa.

"Eesti on ju olnud Peterburi ja Moskva regioonile aastakümneid ikkagi koduturuks. Oleme teinud nende turgude kohta uuringuid, kus väga selgelt joonistub välja see, et nii Eesti riigi kui ka eesti toodete maine on nendes regioonides endiselt väga kõrge. Seda seostatakse väga tugevalt kvaliteediga ja tarbijatel on olemas maitsemälu," selgitas ta.

Potisepa sõnul on näha, et maailmas on meie toodetele väga palju ruumi, aga ettevõtted ei suuda seda ruumi täita ja alati on ruumi nišitoodetele. "Müüa tuleb ikkagi seda toodet, mida teised osta tahavad, mitte seda toodet, mida me müüa tahaksime," märkis ta.

Nišitoodete eest saab küsida kõrgemat hinda ja seda ollakse valmis ka maksma, kinnitas Potisepp. Aga mahetooteid peaks olema turul rohkem. "Toorainet on, aga mahetooted ei jõua meil tihtipeale letile, sest töötlejaid ei ole."

Potisepp märkis, et Eesti tarbija on muutnud valivamaks ja pragmaatilisemaks. "Tundub, et oleme jõudmas murdepunkti, kus tõesti tarbija on nõus toote eest maksma pisut kõrgemat hinda, aga ta ostab kvaliteetsemat ja tervislikumat toodet."

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Tänapäeva võtmeküsimus: kari efektiivseks
Lõpliku hinnangu annab silo kvaliteedile lehm. Võib juhtuda, et lehma hinnang ei kattu silotootja arvamusega ja võib endaga kaasa tuua piimatoodangu languse.
Kõrged piimatoodangud ja madal hind sunnivad tootjaid kaaluma iga sööda ja söödalisandi puhul, mis maksab
üks söödaühik, mitu ühikut söödast suudab lehm omastada ja mitu ühikut lendab kõhutuule abil kosmosesse.
Meie toiduvili kasvab Eesti põldudel
Eesti suurim toiduteravilja töötleja Tartu Mill panustab viimastel aastatel suuresti toote­arendusele – lisaks tava­pärastele jahudele-tangudele on tootevalikusse lisandunud kuivsegud, millest saab lihtsalt valmistada mannavahtu, leivasuppi ja tainast vahvlite küpsetamiseks.
Toiduvilja töötlev ning pagaritoodeteks ja putrudeks toorainet valmistav AS Tartu Mill teenis Eesti toidusektori ettevõtete seas 2013. aastal suurima puhaskasumi – 2,4 miljonit eurot.
Viljaküllus paneb söödatootja laienema
Scandagra Eesti Viljandi söödatehase tootmisdirektor Rivo Pent märgib, et viimaste investeeringutega panustati söötade parema homogeen- suse saavutamisse – tigusid, kaale ja segajaid juhib arvuti, töö on täpne ja efektiivne. Mis puutub transportööride rauda, siis see on hästi kestnud ja kestab samamoodi veel palju aastaid.
AS Scandagra Eesti Viljandi söödatehas töötleb aastas keskeltläbi 75 000 tonni vilja, teravili annab ettevõtte käibest ca 21%.
<a href="http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=69840" target="_blank">Täna möödub 70 aastat Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist</a>
Heli Susi 22 septembril 2012 Tallinnas Metsakalmistul nimeta haudades puhkavatele Otto Tiefi valitsuse liikmetele ja kõrgetele riigiametnikele mälestusmärgi avamisel
Tänavusel vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril möödub 70 aastat Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist Põgari palvemajas Läänemaal.
Ivaski talu trump on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.